apr
29

Mõtteid Saaremaa arengukavasse 2019-2030Maire Forsel

Saaremaal käib praegu ideekorje uue arengukava koostamiseks. Saatsin minagi oma mõtted, mis alljärgnevalt siin avaldan. Mõned küsimused oli vald ette andnud, nii et püüan neile siin vastata.

•             Mis on Saaremaa vallas hästi? Palun nimetage kuni viis kõige olulisemat teemat või märksõna.

Pigem vastaksin nii, et ma ei tea hetkel eriti midagi, mis halvasti oleks. Saar on väike ja kodune, kõik mis siin on, on meile lähedal. Saaremaa eelis on kõik see, mis saarelise asukohaga seotud – ilus puutumatu loodus kadakate ja mererandadega - keskkond, mis jääb alati turiste ligi meelitama.

Lisaks arenev tööstus, eriti laevaehitus, aga ka muu tootmine, mis annab paljudele tööd.

Pildil: Saaremaa valla Ettevõtlus- ja majanduskomisjon Baltic Workboats AS-is

Hästi on ka see, et oleme nüüd üks vald ja kogu saarerahvas on kui üks pere, kes saab seada ühiseid sihte saare arendamiseks. Võim ei ole rahvast kaugel, kui me ise seda oma suhtumistega kaugele ei lükka.

Saareline identiteet, mis jääb alati meile eeliseks võrreldes mõne mandril asuva vallaga.

 

•             Palun nimetage kuni viis kõige olulisemat lahendamist vajavat probleemi, millele peaks Saaremaa vallas tähelepanu pöörama, alustades Teie jaoks kõige tähtsamast.

Post (pakiautomaadid) – saarel on palju mikroettevõtjaid, kelle jaoks on oluline, et saaks oma toodangut probleemideta ja kiiresti klientidele saata. Ka materjale või toorainet ostavad paljud mikroettevõtjad väikeses koguses kasutades postiteenust. Postkontoreid on palju suletud või on nad lahti sellisel ajal, et inimesed on tööl ja ei saa postkontori teenuseid kasutada. Tunnen Leisis suurt puudust pakiautomaadist ja tean, et sama mure on paljudel. Kuna ost-müük kolib aina enam internetti, siis oleks väga oluline, et meie maapiirkondades oleks rohkem pakiautomaate. Omniva võiks sellele mõelda, kuna tegemist ju riigifirmaga ja elu edenemine maal võiks olla iga riigiettevõtte auasi.

Pildil: Sellise pakihunnikuga jäin kord postkontori ukse taga pika ninaga - kontor oli ootamatult suletud.

Transport – regulaarne lennuliiklus Soome ja Rootsiga oleks paljudele vajalik. Kui mitte rohkem, siis kasvõi üks edasi-tagasi lend nädalas, aga tähtis on, et see oleks regulaarne, et inimesed saaksid sellega harjuda. Sujuv lennuliiklus Tallinnaga on muidugi elementaarne.

Bussiliiklust ma ise pole saarel elades vajanud ja tasuta bussiliiklust ei poolda. Pigem oleks oluline sisse seada vajaduspõhine transport – et saarel on tööl dispetšer, kes vahendab vajaduspõhist transporti ja lepingulised auto- või bussijuhid üle terve saare. Kui sõidusoov laekub, otsib dispetšer soovijale sobiva variandi ja vahendab tellija-teenusepakkuja suhtlust. Meil on siin saarel väga palju mikroettevõtjaid, kes ise oma aja peremehed, samas on nende tegevusvaldkond sageli selline, et käive tekib vaid kindlal hooajal – sõiduteenuse pakkumine annaks neile võimaluse veidikegi käivet kasvatada ja nagu öeldud – aega saavad nad sõiduteenuse osutamiseks endale võtta. Saaremaa võiks piloodina siin Eestis näidata, et selline transpordikorraldus on võimalik. Bussiliiklusele mõeldud riiklik dotatsioon oleks sellisel juhul praktilisemalt kasutatud. Regulaarliinidel võiksid sõitma jääda vaid sellised bussid, kuhu tõesti reisijaid jagub – praegu näen oma kodust iga päev mööda sõitmas liinibusse, kus heal juhul vaid kaks reisijat.

Internet – valguskaabel peaks jõudma igasse metsatallu ja seda taskukohase liitumistasuga, nii nagu see DigiSaare projekti raames kavandatud oli. Ilma internetita ei toimi tänapäeval ükski ettevõtlus, aga ka hajaasustuses elavad inimesed peaksid saama probleemideta ettevõtlusega tegelda, rääkimata riigi teenuste kasutamisest.

 

•             Millised on Teie arvates võimalused nende probleemide lahendamiseks?

Nii post, transport kui ka internet – kõige sellega peaks tegelema vald, sõlmima vastavad kokkulepped ja seisma selle eest, et kõik need paremad võimalused saarele loodaks. Meie maksuraha on ju valla käes, keegi teine seda raha saarerahva elu edendamiseks kasutada ei saa :)

 

•            Milline võiks olla olukord Saaremaa vallas aastal 2030? Palun nimetage kuni viis kõige olulisemat tunnust või märksõna.

Kõik taristuprobleemid on lahendatud – pakiautomaadid igas suuremas külas, lairibaprojekt on lõpule viidud ja vajaduspõhine transpordikorraldus toimib.

Oleme teinud kokkuleppe, et Saaremaa suurimat väärtust – looduskeskkonda – tuleb hoida ja lõpetatud on kõik sellised tegevused, mis seda keskkonda kahjustavad. Küsimus ei ole ainult Saaremaas, vaid tegelikult globaalses olukorras, mis kliimamuutuste tõttu pidevalt eskaleerub ja meie, kes me puht geograafiliselt elame sellises kohas, kus puhas õhk, vesi ja muld on täna veel tasuta käes ja igapäevane normaalsus, peaksime mõistma, kui oluline on seda hoida. See on parim, mis meil on ja tänu sellele on meil võimalus end turundada ja siia aina enam selliseid inimesi elama meelitada, kes taolise puutumatu looduskeskkonna järele igatsevad. Maale (ja saarele) kolimise trend on tegelikult juba alanud ja kaugtöö arenedes ning tingimuste paranedes saavad aina enam inimesi selle elumuutva sammu teha. Aastaks 2030 võiks olla meie külad täitunud nii uusmaakate kui koju tagasitulnutega – kõigi nendega, kes oskavad väärtustada Saaremaad kui parimat elukeskkonda maailmas.

Pildil: Õhtu Triigis

Aina rohkem inimesi on mõistnud, et elame turumajanduses ja meil on võimalus olla ise endale tööandjaks. Mentaliteet, et keegi teine peab looma töökohti või andma meile toetusraha ettevõtlusega tegelemiseks, on aastaks 2030 kadunud. Saarlane on julge, hakkaja ja tegus, valmis ise endale töökoha looma ja enda elu eest vastutama.

 

•             Kuidas (milliseid arengusuundi järgides) selleni jõuda?

- Vald võtab taristuprobleemide lahendamise oma suurimaks prioriteediks.

- Lõpetame kõik loodustkahjustavad tegevused ja võtame oma suureks eesmärgiks Saaremaa kui maailmas ainulaadse puhta ja puutumatu elukeskkonna hoidmise ja arendamise.

- Lõpetame nende ettevõtjate premeerimine, kes suudavad suurt käivet teha vaid puidu ekspordiga, ilma seda väärindamata.

- Lõpetame linnujahiturismi ja asendame selle linnuvaatlusturismiga. Linnuvaatlus on maailmas aina suurenev trend ja annaks juba varakevadel meie turismiettevõtjatele käivet, niisamuti ka sügisel, kui aktiivsem turismihooaeg juba möödas. Pealegi kui tahame, et saarele tuleksid inimesed just meie väärtusliku looduskeskkonna pärast, siis ei saa me lubada nende kodu lähedal iga-aastast paugutamist ja tapatalguid. Kui võtame oma suureks eesmärgiks looduskeskkonna hoidmise, siis peaksid kõik meie tegevused olema lähtuvalt sellest suurest eesmärgist. Et me mitte ei hävita, vaid loome, hoiame ja väärtustame.

- Turismisektor keskendub aina enam looduskeskkonna väärtustamisele (orhideereisid, aastaringne veretu jaht jm)

- Saaremaa Arenduskeskus jätkab oma suurepäraste ettevõtluskoolitustega. Ka koolides tuleks sisse viia põhjalikum ettevõtlusõpetus – kasvõi lihtsate näidete varal, et tekitada noortes huvi ettevõtluse vastu ja süstida neisse ettevõtja mõtteviisi. Me tuleme sealt, kust me tuleme ja nõukaaegne mentaliteet, et riik peab kõige eest hoolitsema, on paljudes kahjuks säilinud – et seda mentaliteeti muuta, peaks ettevõtluskoolitused jõudma igasse maanurka, nii nagu tegelikult SAK on ka siiani teinud.

- Niisamuti peaks SAK jätkama ka säästvate energiaallikate koolitustega (päikese- ja tuuleenergia propageerimisega).

 

•             Palun pange kirja üks „hull“ idee, kuidas elu Saaremaa vallas paremaks muuta.

Idee, mille kirja panen, ei ole algselt minu idee, vaid selle käis välja Märt Aro juba paar aastat tagasi, kui olime ühe väikese IKT-ettevõtjate seltskonnaga Leisi Lapikojas Saaremaa tuleviku üle aru pidamas. Kohtusime tookord Kalle Laanetiga ja andsime oma mõtted talle edasi, et ta viiks need Toompeale. Kahjuks tookord Reformierakond kaotas võimu ja sellega koos kadus ka lootus meie ideede elluviimiseks. Panen selle idee siia kirja mõningate omapoolsete lisandustega.

Pildil: Hannes Koppel, Kalle Laanet, Signe Viimsalu ja Märt Aro arutamas Leisi Lapikojas Saaremaa tuleviku ja IKT-ettevõtjate võimaluste üle. Kaadri taga Maire Forsel.

Saaremaa oma Silicon Valley

Ehitada Saaremaale väike IKT-ettevõtjate linnak (küla või linnaosa), kuhu koonduksid erinevad StartUp firmad ja kõik need, kelle ettevõte tegeleb mingi IKT-teenuse pakkumise või arendamisega. See ei ole utoopia, sest juba praegu on siin mõned sellised ettevõtted olemas, kes muidugi saarelt kogu oma kaadrit ei leia, nii et umbes pooled on nendes ettevõtetes välismaalased. Me ei peaks kartma nende ettevõtetega seoses välismaalaste sisserännet, kuna need inimesed on kõik haritud ja õpivad kohaliku keele kiiresti selgeks. Ka on sellistes ettevõtetes sageli liikuv personal, nii et elavad mõne aja ühel maal ja liiguvad siis edasi teisele maale. Meil on täna saarel väga palju erinevaid rahvusi tööl, nii tootmises kui IKT-valdkonnas – ukrainlasi, lätlasi, ameeriklasi, taanlasi, soomlasi jne ja pole märganud, et kohalikud neisse halvasti suhtuksid. Rahvast on meil ju juurde vaja ja olgu siis juba haritud inimeste sisseränne.

Mis on sellise IKT-ettevõtjate linnaku kasu saarele?

Palju uusi maksumaksjaid – selles valdkonnas on palgad teatavasti kõrged ja nendelt laekuv maks tooks saarele raha juurde. Näiteks Playtech Estonia OÜ-l on täna üle viiesaja töötaja ja nad maksavad kvartalis tööjõumakse üle 3,2 miljoni euro.

Palju uusi jõukaid kliente teistele saare ettevõtjatele – mitmesaja või isegi tuhande IKT-töötaja saarele kolimine annab maksujõulisi kliente juurde kõigile, kelle teenuseid või kaupu nad ostavad – restoranid, juuksurisalongid, kauplused, SPAd jm.

Koolidesse rohkem lapsi – saarele kolitakse koos peredega, nii et lapsed pannakse siin kooli. Siin võib ilmneda ka üks probleem, millega Tallinnas elavad rahvusvahelised pered kokku puutuvad – ei ole rahvusvahelist kooli. Aga mis see üks erakool siis teha ei oleks kui õpilasi jagub, üks erakool meil ju juba on, nii et kogemus oelmas :)

Miks peaks üks IKT-ettevõte tahtma siia tulla?

Vastus on väga lihtne – meie turvalise ja ilusa elukeskkonna pärast. Inimesed, kes on palju reisinud ja maailma näinud, näevad Saaremaad hoopis teisiti, kui need, kes terve elu Eestis elanud ja reisida pole saanud. Need inimesed on väga hästi kursis sellega, mis toimub maailmas – et üha enam tekib piirkondi, kus napib vett ja puhast õhku. Nad oskavad meie puutumatut looduskeskkonda sageli palju paremini hinnata kui me ise ja kui me tavaliselt kirume oma aastaringset halba suusailma, siis tegelikult see kliima siin on väärtus omaette. Meil ei pea käima linnas mask näo ees ja meil ei ole puudus puhtast veest. Ka ei ole meil suuri looduskatastroofe nagu tsunamid või maavärinad, mis soojema kliimaga piirkondades on nii tavalised. Seda kõike oskab maailma näinud inimene hinnata.

Kes selle linnaku ehitama peaks?

Seda võiks teha vald koostöös huvitatud ettevõtjatega, riigi toetusega. Piisab mõnest miljonist eurost ja ärgem unustagem, et selle raha saame maksude näol neilt samadelt inimestelt, kes sinna kolivad, väga kiiresti tagasi. Vaja oleks vaid eelkokkuleppeid ettevõtjatega, et oleks kindel, kui paljud neist tahaksid saarele oma ettevõtte või filiaaliga tulla.

Millised teenused oleksid hädavajalikud?

Selleks, et IKT-ettevõtjad saarele tuleksid, on hädavajalik korralik lennuliiklus – nii Tallinna kui ka ühe-kahe Euroopa linnaga. Need inimesed reisivad tööalaselt väga palju ja kiire lennuliiklus saarelt Euroopasse on oluline.

Loomulikult on hädavajalik ka kiire internet.

Kokkuvõtteks ütleksin, et Saaremaa suur eesmärk peaks olema kvaliteetse loodus- ja elukeskkonna hoidmine ja nii ettevõtlus kui ka inimesed, kes siin elavad, peaksid sellest suurest eesmärgist lähtuma. Kadakased karjamaad, puhtad mererannad, palju looduslikku metsa, puhas ja turvaline linnakeskkond – need peaksid olema väärtused, mis saarele elanikke ja nendega koos ka töökohti juurde toovad. Sest see on suurim väärtus, mis meil pakkuda on.

 

Soovin kõigile avatud meelt ja julgust ideede teostamisel!

Maire Forsel

Saaremaa valla Rahanduskomisjoni ning Ettevõtlus- ja majanduskomisjoni liige.

Tel. 5030899

e-mail: maire.forsel@gmail.com

 

 


Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: