mai
20

Oma särk on ikka kõige ligemalMaire Forsel

Ma ei saa lahti mõttest, et valdav osa inimesi käituvad ühesuguselt, kui kaalul on iseenda heaolu. Et võime küll süüdistada poliitikuid enda taskute täitmises, aga kui peame ise otsustama, kas lähtuda riigimehelikkusest või krabada miskit iseendale, siis jääb peale see teine variant. Pean silmas tasuta ühistransporti, millega Saaremaa vald on otsustanud liituda.

Me teame ju, et tegemist on meie enda raskelt teenitud maksurahaga, ükskõik siis, kas see laekub otse valda või riigile. Ja ometi me otsustame tasuta ühistranspordi kasuks argumendiga, et me hoiame sellega raha kokku – 127 000 eurot olevat see summa, mille muidu peaksime valla kassast maakonnaliinide käigushoidmiseks maksma, aga kui võtame riigi pakutud tasuta transpordi võimaluse vastu, siis jääb see raha vallale alles. Oleks nagu kokkuhoid, aga tegelikult ju ei ole – me saame küll oma valla eelarvesse selle võrra raha rohkem, aga nõustume samas riigi arutu laristamisega. Sest mis muud kui laristamine see on, kui riigi raha eest vuravad Saaremaa teedel pooltühjad liinibussid. Ma tõesti pole näinud mitte kordagi siin saarel reisijaid täis busse, isegi tipptunnil mitte. Ja ma ei tunne ühtegi inimest, kes auto asemel bussi valiks, et kokku hoida ühte eurot. Need valikud on enamasti ikka muudest asjaoludest tingitud – näiteks, et peres polegi autot või siis sõidavad bussidega pensionärid ja õpilased, kellel juhilube nagunii pole.

Maainimene, kes igapäevaselt linna tööle ei sõida, läheb sinna autoga, sest aeg on liiga väärtuslik selleks, et bussipeatustes passida ja sõiduaega pikendada. Lisaks käib maainimene linnas mitmel erineval põhjusel ja ostab sealt kaupa, mida käe otsas koju ei tassi. Meie näiteks käime kord nädalas ja ostame terve nädala toidud. Nüüd soojal ajal on kaasas ka jääkast, kuhu toidud kohe saab külma panna ja see on nii raske, et bussiga seda kaasa ei tari. Maainimene on praktiline ja planeerib oma sõidud nii, et saaks mitu asja ühe käiguga aetud ja tasuta buss ei kaalu kuidagi üles autosõidu praktilisust.

Hea küll, mina iga päev tööle ei sõida, nii et igapäevaste sõitjate eest rääkida ei saa, aga nii palju kui olen erinevaid arvamusi jälginud, siis pole näinud ka ühtegi igapäevast sõitjat rõõmust hõiskamas. Just äsja kurtis üks viie lapse ema, et tal pole tasuta bussisõiduvõimalusest midagi kasu, sest bussiajad ei klapi, mistõttu ta sõidutab oma lapsi autoga mitu korda päevas. Nüüd kevadel, kui koolis on lõpupeod tulemas ja tunniplaan eksamite tõttu üsna kaootiline, sõelub ta autoga pidevalt kodu ja kooli vahet. Ühel lapsel trenn, teisel eksam, kolmandal vaja lõpupeoks etteasteid harjutada. Kui tahad tasuta transpordist osa saada, pead olema mingi müstiline keskmine inimene, kes liigub iga päev kindlal kellaajal ühest punktist teise, aga selliseid on vähe.

Nii et me lasime end praeguse valitsuse poolt ära osta, sõna otseses mõttes. Tasuta ühistransport ei ole ju valdava osa inimeste olulise probleemi lahendamine – see lahendab vaid üht probleemi ja see probleem on poliitikutel, mitte rahval. Poliitikute igivana probleem saada valimistel rohkem hääli. Ja muud põhjust tasuta ühistranspordil ei olegi. See on mäng, mille puhul eeldatakse, et peale jääb inimese kasuahnus, mitte tarkus. Sest tark inimene saab aru, et tasuta asju pole olemas ja meil on riigis palju olulisemaid probleeme, mida maksurahaga lahendada. Meil on inimesi, kes päriselt abi vajavad, aga selle asemel me hakkame aitama kõiki – ka neid, kellel töökohad olemas ja tegelikult abi ei vaja. Ja eriti suurt abi osutame alkohoolikutele, kes nüüd südamerahus võivad kasvõi iga päev sõita linna viina järele, kui kohalik pood kinni.

Ma ei imesta, et on üllitatud poliitiline manifest „Eesti 200” ja ettevõtjad on loonud Riigireformi Sihtasutuse – neid poleks vaja kui poliitikud saaksid riigivalitsemisega hakkama. Keskerakonna juhitud valitsus on üles näidanud sellist käpardlikkust, et südametunnistusega inimesed ei suuda seda enam vaikides pealt vaadata. Kaalul on ju meie riigi tulevik, meie enda heaolu. Praeguse valitsuse rahalaristamine Eesti jõukust ei kasvata ja pole ka näha, et neil Eesti tuleviku suhtes mingi pikaajaline kandev plaan oleks. Ainuke plaan paistab olevat inimeste kasuahnusel apelleerimine ja mõtlemisvõimetutelt kodanikelt häälte kokkukorjamine.

Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: