apr
27

23. august 2015 Alustagem iseendastMaire Forsel

23. august 2015

Alustagem iseendast

Kui tahame midagi muuta, alustagem iseendast! Kõlab triviaalselt, eks? Aga just nii see ju on.

On ammu teada tõde, et kui peres on rahaprobleemid, siis on tülid kerged tulema. Ka siis, kui ühel pereliikmel on oma abikaasale liiga kõrged, võiks öelda isegi, et ebaadekvaatsed ootused, tuleb pettumine kergelt ja riid on igapäevaselt majas. Ega vallaski ole midagi teistmoodi, eriti veel väikeses vallas, kus kõik tunnevad kõiki ja ollaksegi kui üks suur pere.

Kui kuulen kedagi kurtvat, et kohaliku omavalitsuse tööga ei olda rahul või vald on liiga vähe teinud selleks, et kohalikku kooli säilitada, siis mõtlen alati sellele, et jälle tegeldakse tagajärgede, mitte põhjustega. Sest kas pole mitte nii, et tegelik põhjus rahulolematuseks saab alguse hoopis rahapuudusest? Kui raha oleks ülearu, siis oleks ju ülilihtne pidada kooli kasvõi ainult paarikümne õpilasega. Oleks mõnus väike kool ja lastel turvaline kasvukeskkond, kus õpetajatel oleks aega tegelda igaühega individuaalselt. Aga sellise luksuse jaoks raha ei jätku ja ongi tüli majas.

Lugesin lehest, et eeloleval nädalal kavatsevad ühes väikevallas neli volikogu liiget esitada vallavanema suhtes umbusaldusavalduse. Kui ma midagi sellist kuulen, siis tekib alati huvi teada saada, kes need inimesed on, kes on nii rahulolematud ja seda just sellest vaatevinklist, et millise panuse valla edenemisse need nurisejad ise on andnud. Ma ei taha minna isiklikuks, kuigi keegi kindlasti tunneb ennast seda lugu lugedes ära. Tegelikult tahan mõtiskleda sellise nähtuse üle nagu „vallavanema umbusaldamine“ või „rahulolematus vallavalitsuse tööga“ veidi laiemas ja üldisemas kontekstis. Õigupoolest pöörata sellega seoses tähelepanu asjaolule, et kõik rahulolematud, kes samas on ettevõtjad, on üsna otseselt seotud sellega, kui rahul me vallavalitsusega oleme. Rahulolu sõltub ju suures osas sellest, kui suur on ühe valla rahakott. Seepärast piilungi nüüd nendesamade rahulolematute rahakotti ja seda mitte õelusest, vaid soovist panna neid ja teisigi kohalikke ettevõtjaid mõtlema sellele, et iga valla heaolu sõltub ennekõike ikkagi just meist, ettevõtjatest, ehk teisisõnu sellest, millise panuse me ise ettevõtjatena valla ühiskassasse anname.

Aga vaadakem siis, millise panuse on valla eelarvesse andnud need, kes ühe vallavanema tegevusetuse üle täna nurisevad. Kolme rahulolematu volikogu liikme kohta saab kokku päris mitu MTÜ-d ja osaühingut, vaid ühega seoses ei leidnud ma ühtegi ettevõtet. Need kolm volikogu liiget on maksnud tööjõumakse käesoleva aasta teises kvartalis sellisel määral, et sellest laekus valla kassasse vastavalt 9.-, 33.- ja 71.- eurot kuus. Kusjuures ühel neist on kokku viis osaühingut, makse maksnud neist vaid üks.

Mul ei ole nende numbrite välja toomisega kavas mitte kedagi häbistada. Ka ei tea ma, mitu inimest nende ettevõtete palgal on – kui kõigil vaid üks, siis vähemalt üks neist maksab endale täitsa korralikku ametlikku palka. Küll aga joonistub siit välja, et tegemist ei ole just kõige edukamate ettevõtjatega – arvestades, et keegi neist käivet ei varja ja mustalt palka ei maksa. Need on siis täna need inimesed, kes arvavad, et vallas tuleks midagi muuta ja vallavanemat peab umbusaldama, kuna ta pole juhtimisega hakkama saanud.

Ma ei kirjuta seda kõike selleks, et kedagi süüdistada, vaid selleks, et pakkuda lahendust. Ja lahendus on minu arvates vähemalt osaliselt selles, et hakkaksime rohkem makse maksma. Kui kedagi see üleskutse peaks irooniliselt naerma ajama, siis neid inimesi tahaksin kutsuda üles pakkuma omi lahendusi. Kunagi lubasime kartulikoori süüa, peaasi, et Eesti vabaks saaks. Täna on käes aeg, kus taoline patriotism võiks uuesti pead tõsta – seega näidakem, et suudame seda vaba Eestit nüüd ka ülal pidada ja hakakem lõpuks ometi ausamateks maksumaksjateks!

Ma saan aru, et ettevõtluse esmane eesmärk ei ole riigile raha teenida, kuid ettevõtjatena võiks me siiski tunda vastutust. Mitte igaüks ei sobi ettevõtjaks, seda enam peaksid need tublid, kes raha teha oskavad, omama ka missioonitunnet. Tõestagem kõigepealt, et suudame ise olla edukad ja hakakem alles siis ka teistelt (Loe: valdadelt) seda ootama!

Mitte kellegi tagandamine ega tagasiastumine ei too vallale raha juurde, seda tuleb meil ikka ise teenida. Ja poleks midagi loomulikumat, et just need inimesed, keda oleme end vallavolikokku esindama valinud, oleksid siin meile eeskujuks. Sest kui ei suudeta oma ettevõtet edukalt juhtida ja majandada, siis on väga raske uskuda, et needsamad inimesed valla juhtimise ja majandamisega edukalt hakkama saaksid. Paraku.

Seega - kui kuulutaks õige septembri ausa maksumaksja kuuks? Nende laste nimel, kes esimesel septembril koolipinki istuvad, meie kõigi ühise tuleviku nimel.


Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: