apr
27

9. juuli 2015 Pühendumine viib sihileMaire Forsel

9. juuli 2015

Pühendumine viib sihile

Mulle tohutult meeldivad pühendunud inimesed. Sellised, kes mingi eesmärgi nimel on valmis kella vaatamata töötama ja kes tunnevad selle vastu, mida nad teevad, tõsist kirge. Inimesed, kes oma kirele pühendudes unustavad nii aja kui ruumi. Ma olen oma elus päris mitme sellise inimesega kokku puutunud ja kui minult küsitaks, kas mul on olnud elus eeskujusid, siis ilmselt nimetaksin mõne neist.

Ma olen näinud ärimeest, kes aastaid töötas oma eesmärgi nimel – tal oli unistus ehitada üles edukas ettevõte. Ei, teda ei huvitanud niiväga raha kui selline, vaid hoopis see, kas ta saab hakkama. Ta tahtis midagi saavutada ja töötas selle nimel nii, et raskematel aegadel ei hakanud kontorist koju sõitmagi, vaid magas sealsamas kirjutuslaua kõrval diivanil. Pesu viis pesumajja sekretär ja duši all käis töömeeste pesuruumis. Tal oli kabinetis pabertahvel, kuhu ta visandas jooniseid masinatest, mida ta tahtis ehitada. Ta polnud mitte kunagi masinaehitust õppinud ja kui päris aus olla, siis polnud ta isegi gümnaasiumi lõpetanud, aga oma joonestajatele suutis ta ette visandada ideed, mida tahtis, et ellu viidaks. Alustav ettevõte, kes tasapisi kasvama hakkab, satub sageli makseraskustesse, eriti kui tegemist on tootmisega, kus ettevõtjal tuleb raha välja käia tükk maad enne kui valmistoodete müügist raha laekub. Nii juhtus ka selle ärimehega, et mõnele tarnijale oldi võlgu juba mitu kuud. Raamatupidaja paugutas vihaselt uksi, finantsjuht istus lootust kaotanuna oma laua taga, ükskõikne nägu ette manatud, aga firmaomanik rassis endistviisi tööd teha ja vihastas kõigi peale, kes ei uskunud, et tema ettevõtmisel võiks edu olla. Mõnikord tundus lausa, et peale tema enda mitte keegi selle firma edukasse tulevikku ei usugi, aga tema töötas ikka 24/7, hoolimata sellest, mida teised arvavad. Läks mööda mõni aasta ja kasum hakkas tulema – mida aasta edasi, seda rohkem. Kuni ettevõte kasvas omal alal juhtivaks Euroopas.

Ma olen näinud poliitikut, kes selle asemel, et valimisperioodil rahvale nänni jagada ja igal sammul odavat populaarsust võita, sõidab hommikust õhtuni ja päevast päeva mööda Eestimaa erinevaid paiku, rääkides rahvale sellest, milline peaks elu riigis välja nägema ja mida selleks teha tuleks, et seda saavutada. Ma olen näinud, kuidas poliitik töötab inimvõimete piiril, et teha sisulist tööd. Kuidas ta väsimus on nii suur, et enam ise autot juhtida ei jaksa, nii et peab endale lõpuks autojuhi palkama. Ja sekretäri, kes kõige praktilise eest hoolitseb, et poliitik ise saaks 150% pühenduda.

Ma olen näinud teadlast, kes töötab laboris kõrvuni tolmu sees varahommikust hilisõhtuni, tehes ühe katse teise järel kella vaatamata. Kuni siis ükskord õhtul avastab, et täna polegi vist veel söönud.

Ma olen näinud kunstnikku, kes Leisi Lapikojale öö läbi kavandeid visandab, et ma need õigeks ajaks kätte saaksin :)

Jah, pole vahet, kas oled ärimees, poliitik, teadlane või kunstnik või kasvõi lihtsalt pereema – kui sa oled kogu hingest pühendunud sellele, mida sa teed, siis saavutad sa edu. Varem või hiljem. Ja tööd ei tohi sa karta, või kuidas see klassikaline lause kõlaski :D

Siin pildil on samuti ühe pühendumise tulemus. Siin on kujutatud jalgpalliväljak, mille keskel kasvab suur tamm ja sellegi poolest on see väljak igapäevases kasutuses, isegi võistlusi peetakse selle tamme ümber. Jah, see on Orissaare jalgpalliväljaku tamm, mis sel kevadel valiti Euroopa aasta puuks. Ja seda poleks kunagi juhtunud, kui poleks olnud üht väga pühendunud meest, Heiki Hansot, kes Arboristide Koja eestvedajana Orissaare tamme konkursile esitas ja kogu pingelise konkursiaja selle tamme esikoha eest võitles.

Nii et pühendugem, sõbrad, ja võtkem kõike kirega, siis tuleb ka edu ja rahulolu sellest, mida oled saavutanud :) Maire on täna rääkinud :D


Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: