apr
27

18. november 2016 Kas tapab suhkur või suhkrumaks?Maire Forsel

18. november 2016

Kas tapab suhkur või suhkrumaks?

Teate, mis siin pildil olevas korvis on? Minu kahe lapselapse (9a. ja 7a.) söömata jäänud kommid – kokku 7 kg! Need lapsed elavad Rootsis, kus kommi võivad lapsed süüa ainult laupäeviti ja kogunenud on kommid tänu sellele, et minu kaks lapselast ei ole suvest saadik söönud mitte ühtegi kommi. Arvate, et nad ei taha? Tahavad küll ja kuidas veel! Aga nad tegid oma isaga juulis kokkuleppe, et kui nad kuni jõuludeni ei söö mitte ühtegi kommi, siis saavad mõlemad isalt preemiaks 1000 SEKi ja selle rahaga võivad nad teha, mida ise tahavad. Ja nii palju nad nüüd ka seda kommi ei taha, et ei suudaks sellise summa pärast magusast loobuda.

Kuigi nad enam laupäeviti komme pole ostnud, on kogunenud neid koju ikkagi paras ports, kuna aeg-ajalt ikka mõni külaline toob ja osa on Halloweeni õhtul kollitamisreisil naabritelt saagiks saadud. Korv seisab kapis ja ootab jõululaupäeva, mil lapsed on lubanud, et söövad kõik korraga ära – seda muidugi meie, täiskasvanud, ei usu, sest kui pole enam harjunud magusat sööma, ega see siis enam eriti ei maitse ka, aga seda need lapsed veel ei tea.

Kui nüüd kellelgi tekkis küsimus, et miks isa lastega sellise kokkuleppe tegi, siis see on küsimus, mida Rootsis ei küsiks ilmselt mitte ükski inimene – sest see, et suhkur on inimese tervisele kahjulik, on Rootsis tavateadmine juba aastakümneid. See teadmine ei ole tekkinud iseenesest, sellele on riik oma toitumissoovitustega kõvasti kaasa aidanud. Ka see, et juba aastakümneid tagasi kujunes välja tava, et lapsed tohivad kommi saada vaid laupäeviti, ei tekkinud iseenesest ega tühjalt kohalt – see seati sisse tänu tollase terviseameti (tol ajal Medicinalstyrelsen) soovitustele ja tänu sellele on kaariest Rootsi lastel täna ülivähe.

Terviseamet tugines oma soovitustes uurimusele, mida tegelikult ei oleks tohtinud läbi viia. Nimelt oli 20. sajandi alguses rootslaste hammaste olukord väga halb ja grupp arste tuli mõttele teha üks eksperiment (Vipeholmsexperimenten). Nad tahtsid teada, kas kaaries on põhjustatud magusa söömisest ja viisid läbi eksperimendi grupi inimestega, kes elasid riigile kuuluvas Vipeholmi arengupeetusega inimeste hoolekandeasutuses. Peaaegu kümne aasta jooksul (1945-1955) anti katsegrupile iga päev spetsiaalseid iirisetaolisi komme, mida hakati kutsuma Vipeholmstoffeeks ja kui nende inimeste hambaid katseperioodi lõpus magusat mitte söönud patsientide hammastega võrreldi, oli tulemus katastroof – katsegrupi hambad olid kaariesest nii puretud, et nii meestel kui naistel oli hammastes keskmiselt 20 auku.

Eksperiment oli ebaeetiline ja viidi läbi omastelt nõusolekut võtmata ja kuigi see korraldati Rootsi parlamendi teadmisel, tuli sellest hiljem palju jama. Hiljem kui parlamendi juurde oli loodud eetikakomitee, ei tahtnud debatid eksperimendi ebaeetilisuse teemal vaibuda ja juhtumit meenutatakse aeg-ajalt veel tänagi. Paradoksaalsel kombel on aga just see inimeste peal tehtud ebaeetiline eksperiment pannud aluse rootslaste teadmisele, kui kahjulik tegelikult on meie hammastele suhkur. Nii on see õnnetu eksperiment andnud rootslastele parema ja tervema tuleviku ja loonud uue traditsiooni – laupäevamaiuse (lördagsgodis). Ja ma ei tunne mitte ühtegi rootslast, kes väidaks, et suhkur on lapse arengule ja ajule hädavajalik – nad teavad väga hästi, et see on müüt ja lapsele piisab magusate marjade söömisest arenguks rohkem kui küll.

Suhkrumaksu Rootsis veel ei ole vaatamata sellele, et üks hiljutine uuring näitas, et iga kolmas rootslane seda maksu sooviks – iseenda tervise huvides. Nagu te nüüd ehk isegi mõistate, ei ole seda maksu Rootsis rahva harimiseks vaja – teadmine suhkru kahjulikkusest antakse edasi põlvest põlve ja sellest on tõepoolest saanud tänaseks tavateadmine – erinevalt Eestist, kus rahvas kipub kisama pistma kui tema armastatud Buratino limonaadile tahetakse mõned sendid suhkrumaksu lisada. Suhkrumaks on näiteks Norras ja mitmes USA osariigis ja kuigi on palju neid, kes väidavad, et sellest pole midagi kasu ja rahva tervisekäitumine ei muutu, siis tegelikult see ei vasta tõele – normid muutuvadki ühiskonnas tasapisi ja suhkrumaks on maks, mis saadab välja sõnumi ja see sõnum hakkab levima. 1,5-liitrine limonaad maksab täna alla ühe euro ja mitte midagi ei juhtu kui sellele paarkümmend senti lisandub. Terviseteadlikud pered ei osta seda nagunii ja need, kes ostavad, saavad selle nüüd oma tulumaksu arvelt tekkinud palgatõusust ilusti kinni maksta. Kasu on sellest igal juhul – kiirem kasu riigi rahakotile ja pikaajalisem kasu rahva tervisele.

Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: