apr
27

23. mai 2016 Esinemine NaiRe seminaril – veel kord maksudestMaire Forsel

23. mai 2016

Esinemine NaiRe seminaril – veel kord maksudest

Käisin nädalavahetusel Tartus – reede õhtul esinesin ettekandega Reformierakonna naisteühenduse NaiRe seminaril ja laupäeval põikasin Tartu Ülikooli vilistlaste kokkutulekult läbi, täpsemalt küll poolelt aktuselt ja pärast seda Marju Lauristini loengult. Pühapäeval olin nii läbi omadega, et püüdsin lapikojas midagi teha, aga ei võtnud see töö küll kuidagi vedu.

Aga sealt Tartust, sealt ma tulin tagasi uutest mõtetest pungil ja tahtsin esimese hooga kõik need head mõtted kirja panna, aga aeg läks ja asja ei saanud – siit moraal, et kui ikka kirjutamise isu on, siis tuleb seda kohe teha, muidu pärast on pooled head mõtted juba peast jalga lasknud. Mõtteid tekkis nii NaiRe seminaril kui Lauristini loengus ja kui siis pühapäeval olin läbi nagu Läti raha, siis vajusin terrassil tugitooli Ene Ergma Kosmosemutti lugema ja no see inspireeris veel omakorda mõnda mõtet heietama ja kirja panema. Püüan nüüd mõnest mõttest siin aru anda :)

NaiRe seminari ettekanne oli teemal „Ausa ettevõtjana ääremaal”. Ma teadsin, et publiku hulgas on mitu Riigikogu liiget, mistõttu ma kasutasin juhust ja käisin välja mõne mõtte, mis maksuteemadega hingele tulnud. Kõige valusamalt oli hingel sõiduauto erisoodustusmaks, nii et ma näitasin slaidil ära karmi tõe, mis juhtub 2000-eurost käivet tegeva mikroettevõtjaga – ta nimelt hakkab siis üle poole oma käibest riigile maksudeks maksma.

Lisaks otsustasin seekord kuulajaid Lätiga võrdlustest säästa ja tegin võrdluse hoopis Rootsiga – on ju Läti mikroettevõtjate soodussüsteem suures osas ebaõnnestunuks kuulutatud ja nii ma siis mõtlesin, et ok, Põhjamaad meil ikka eeskujuks olnud, et võtan siis Rootsi näite. Tegin kaks slaidi – ühel võrdlesin tööjõumakse 1000-eurose brutopalgaga ja teisel näitasin Eesti ja Rootsi FIE maksusummasid 21000-eurose kasumi puhul. Mõlemal juhul on eestlaste maksukoormus, muide, suurem – esimese näite puhul küll vaid paarkümmend eurot, aga FIE näite korral juba ca 2000 eurot. Karm on see elu meil siin. Aga ilus sellegi poolest. Ei, see polnud üldse nali praegu – ma päriselt ka arvan, et kõigele vaatamata on Eestis hea elada ja ettevõtja olla :) Hea on sellepärast, et kirub see rahvas, mis ta kirub, aga Toompea on meile ikkagi väga lähedal. Ei ole nii, et üks lihtne inimene ei saa midagi mõjutada ega midagi ära teha – saab küll, kui tahab. Julgen seda täna öelda, sest sain reedel teada midagi, mida küll aimanud olin, aga mida keegi mulle varem otseti öelnud ei olnud – et mikroettevõtjate maksusüsteemi muudatusteks saadi impulss minu kirjutistest. Teate kui hea meel mul oli seda kuulda! Mäletan hästi, kuidas mitmed olid skeptilised, kui enne RK valimisi lausa Taavi Rõivas ise siia lapikoja lehele selgitusi jagama tuli – see on vaid sellepärast, et valimised on tulemas, ütlesid skeptikud. Ma ei uskunud neid. Ma pole kunagi uskunud neid, kes ütlevad, et nagunii keegi lihtsat inimest ei kuula ja nagunii mitte midagi ei muutu. Muutub küll, tuleb lihtsalt visalt oma selgitustööga jätkata. Ja tuleb lahendusi pakkuda, mitte vaid kritiseerida. Sest teate, ei saa ju ometi olla, et Riigikokku on valitud poolearulised rahvast mitte hoolivad tegelinskid! See ei ole nii! Seal on läbilõige ühiskonnast ja loodetavasti siiski suuremas osas mõtlev kontingent. Ja kui oled milleski väga veendunud ja oskad seda esitada nii, et see ka Riigikogu liikmete südameid puudutaks, siis hakkavad asjad liikuma. Mina olen seda kogenud. Üks konkreetne tulemus meie, mikroettevõtjate jaoks, on käibemaksukohuslase piiri tõstmine 40.000 eurole – seda tuleb küll vist oodata kuni 2018. aasta alguseni, aga kui me siiani oleme vastu pidanud, küll siis peame veelgi. Miskit susiseb seal vist veel. Sotsiaalmaksu 1-protsendilist langust ja maksuvaba miinimumi 10-eurost tõusu ma siiski mingiks saavutuseks ei pea – need mõlemad võiksid olemata olla, kuna ettevõtjale ja töövõtjale eriti midagi ei anna, küll aga ampsab üsna suure osa riigieelarvest. Mina poleks selliseid kosmeetilisi muutusi teinud. Palju rohkem meeldiks mulle kui maksuvaba miinimum tõstetaks 500 euro peale, sest teate mis – inimesed, kes saavad nii väikest palka, viivad selle kõik esmatarbekaupu ostes poodi ja annavad seega 100 eurot sellest kohe riigile käibemaksu näol tagasi. See ei korva küll kogu seda kaotust, mis üksikisiku tulumaksu vähenemisega tekiks, aga üsna suure osa sellest ikkagi. Ja raha käiks riigis kiiremini ringi.

Mõtetest, mis Lauristini loengul ja Ene Ergma raamatut lugedes tekkisid, kirjutan vast millalgi edaspidi. Aga praegu tahan öelda veel vaid üht – kui sa oled Eestis mikroettevõtja ja suudad kogu oma ettevõtlust riiki petmata pidada, siis oled sa kangelane! Sind tuleks kanda kätel ja veelgi enam – sind tuleks punasesse raamatusse kanda! :)

Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: