apr
27

8. september 2016 Pajalapid – kas EL reguleerib üle?Maire Forsel

8. september 2016

Pajalapid – kas EL reguleerib üle?

Täna kirjutas mulle üks käsitööettevõtja ja küsis, mis info see on, mida ühes rootsikeelses artiklis kirjutatakse – et kusagil eestlaste käsitöögrupis on teema üleval. Nagu ma alguses aru sain, seisnes käsitööliste mure selles, et EL pidavat pajalappide müümise ära keelama või mingid nõuded kehtestama. Hiljem selgus, et diskussioon käis siiski pigem helkurite tegemise üle. Tegelikult on nii helkur kui pajalapid reguleeritud sama määrusega, sest mõlemad on kaitsevahendid ja kui neile kehtestatakse mingid nõuded, siis ikka selleks, et nad täidaksid oma funktsiooni – meid kaitseksid.

Rootsikeelne artikkel, mida jagati, rääkis siiski vaid pajalappidest. Rootsis on nimelt pajalappide heegeldamine väga vana traditsioon ja jõululaatadel üks populaarsemaid müügiartikleid, nii et rootslaste mure pajalappide tuleviku üle on üsna mõistetav.

Selgus, et pajalapid on arvatud isikliku kaitsevarustuse hulka ja kui siiani on Euroopa Liidu määrustega reguleeritud vaid professionaalses kasutuses tarvitatavad kaitsevahendid (kaitsekiivrid, päästevestid, kõrvaklapid jm), siis nüüd hakatakse reguleerima ka neid tooteid, mis on mõeldud koduseks kasutamiseks.

Kehtestatud on nõuded selleks, et toode (pajalapid) täidaks tõesti seda funktsiooni, milleks ta mõeldud on, ehk siis antud juhul kaitseks käsi kuumuse eest. Seetõttu ongi pajalapid pandud ühte määrusesse päästevestidega – see võib tunduda naljakas, aga tegelikult on täiesti loogiline. Kui ma ostan poest või turult pajalapid selleks, et need mu käsi kaitseksid, siis tahan ju, et see tõesti toimiks.

Seetõttu peavad kõik, kes pajalappe müüvad, järgima alates aastast 2018 teatud turvalisusstandardit. Pajalappidel peab olema kas lappide peal või eraldi kaasapandud paberil neid tootva ettevõtte nimi või kaubamärk ning kontaktandmed. Kaasa tuleb panna ka tarbija jaoks selges keeles kirjutatud kasutusjuhend.

Aga mis siis saab heegeldatud pajalappidest? Neid võivad käsitöölised jätkuvalt müüa, aga vaid tingimusel, et neid ei reklaamitaks kui kaitsevahendeid, vaid näiteks kui dekoratiivset käsitöötoodet, sest iluasjakeste kohta see määrus ei kehti. Kliendile tuleb sealjuures öelda, et neid pajalappidena ei kasutataks. Sama kehtib ka helkurite kohta – kui need on riietusel vaid ilu pärast, siis isikukaitsevahenditele mõeldud määrus nende kohta ei kehti.

Tundub natuke naljakas, aga kui lähemalt järele mõelda, siis tegelikult pole siin naljakat midagi. Ma olen ise omale ühe korra õmmelnud pajalapid, kuhu panin vahele polüestervatiini ja sellega kõrvetasin oma näpud ära. Võime ju mõelda, et siinjuures on üle pingutatud, aga tegemist on siiski tarbija kaitsmisega – ostja peab ju teadma, mida ta ostab, et pärast kodus kooki ahjust välja võttes näppe ei kõrvetaks.

Mina olen endatehtud õhukesed pajalapid ammu ära visanud ja kasutan nüüd vaid naturaalsest villast pajalappe – pärit Saaremaalt, Sarapiku talust.

Allikas: EL määrus 2016/425, jõustub aastal 2018.


Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: