apr
27

23. oktoober 2017 Õiglast kaubandust vajame ka EestisMaire Forsel

23. oktoober 2017

Õiglast kaubandust vajame ka Eestis

Täna algas õiglase kaubanduse nädal. Teate, mis on õiglane kaubandus? See on rahvusvaheline kaubanduslik kokkulepe, mis seisab arengumaade väiketootjate huvide eest. Et väiketootjad ja talunikud saaksid oma toodete eest väärilist tasu ja töötajad väärilist palka ning et ei kasutataks orja- ja lapstööjõudu. Peale selle tuleb tootmisel lähtuda keskkonnasäästlikest põhimõtetest.

Eestis on arengumaade õiglase kaubanduse toetuseks kogutud allkirju ja minagi olen kunagi selle andnud. See oli Haapsalu lossipargis ja kui olin oma allkirja andnud, siis jäin mõttesse. Et kuidas meil endal sellega on? Kas meie talunikud ja tootjad saavad väärilist tasu ja töötajad väärilist palka? Paljud ju tegelikult ei saa ja see puudutab ka käsitööettevõtjaid. Muidugi ei keelaks keegi igal ühel panna oma tootele just selline hind, nagu ta tahab, aga kas siis ka ostetakse? See on nii raske küsimus, sest kui teed või toodad midagi üsna tavalist, mida paljud teised ka teevad, siis võid ju oma tootele väärilise hinna panna, aga inimesed hääletavad sel juhul oma rahakotiga. Seepärast ma olengi alati rõhutanud, kui oluline on leida midagi erilisemat ja päris oma, sest ainult sellisel juhul saab panna oma käsitöötootele hinna, kuhu kõik maksud on sisse arvestatud ja toimetada päris ausalt nii iseenda kui ka oma riigi suhtes.

Ma sain sel nädalavahetusel teada, et mõned inimesed on minu väljaütlemisi valesti mõistnud. Nimelt kuulsin, et ma arvavat, justkui kõik peaksid käibemaksukohuslased olema. Mõtlesin siis, et kuidas ometi nii valesti saab mind mõista ja arvan, et see tuleb sellest, et olen mitmel korral kirjutanud, kuidas paljude mikroettevõtjate käive jääb napilt alla käibemaksukohuslase piiri ja et see pole ju saladus, miks. Muidugi olen ma sellest kirjutanud, sest see on probleem – ükski ettevõtja ei peaks tundma, et riigi seadused teda takistavad ega lase ausalt toimetada. Aga minu kirjutiste mõte on ju olnud täpselt vastupidine – ma olen toonud välja probleemi, mis vajab lahendamist. Nüüd mõtlesingi, et ilmselt need, kes ei usu, et olen heatahtlik ja võitlen kõigi mikroettevõtjate parema toimetuleku eest, peavadki mind hoopis õiendajaks, kes justkui heidaks seda ette, et miks te km-kohuslased ei ole. Ja need teised, kes on aru saanud, mis eesmärk mul tegelikult on, need ei näe selles mitte pahatahtlikkust kellegi suhtes, vaid probleemide väljatoomist, et saaks neid ometi lahendama hakata.

Ma ei ole ju käinud ilmaasjata 2015. aastal tollase rahandusministri Maris Lauriga Kuku raadios debatti pidamas ega kulutanud tunde ja tunde pidevale kirjutamisele ja väitlemisele, et poliitikud ometi mõistaksid, et käibemaksukohusluse piir on väikestele tegijatele probleemiks. Ma ei ole käinud mitte ilmaasjata oma ettekannetega mööda Eestit. Ma tegin seda kõike ühel kindlal eesmärgil – et seadus läheks muutmisele. Ja nüüd ongi seadus muudetud. Alates 1. jaanuarist 2018 on käibemaksukohuslaseks registreerimine kohustuslik neil, kes teevad käivet üle 40000 euro aastas. Nii et kõik lapitöötegijad, keraamikud, portselanimaalijad, vilditoodete tegijad jne – te ei pea enam muretsema selle pärast, et äkki riik surab teie toodetele käibemaksu otsa. 40000 eurot on piisavalt palju, et käsitööettevõtjad saaksid nüüd rahulikult toimetada, ilma et peaks raamatupidamises näpuga järge ajama ja hirmu tundma, mis saab, kui tuleb tooted 20% kallimaks panna. Ma loodan tõesti, et te nüüd mõistate, miks ma neist asjust nii palju olen kirjutanud.

Ma ise ennast uuest aastast km-kohuslasest maha ei võta, sest olen teinud suuri investeeringuid ja mul tekiks tagasimaksekohustus. Ma teadsin seda algusest peale, olen ju raamatupidaja, nii et ma pole võidelnud iseenda heaolu pärast, vaid ikka sellepärast, et meie mikroettevõtjate elu oleks kergem. Miks ma seda nii oluliseks pean, on pikem jutt ja seotud maksumoraaliga, aga sellest ehk kirjutan kunagi edaspidi. Ütlen vaid seda, et mida vähem me ettevõtjatena oleme sunnitud kombineerima ja optimeerima, seda parem saab olema riigis maksumoraal ja pikas perspektiivis see parandab üleüldist maksekäitumist. Miks aga maksekäitumist on vaja parandada, on ju üsna ilmselge – mida rohkem on riigil maksuraha, seda parem on meie sotsiaalsüsteem.

Mul tõmbub süda valust kokku kui mõtlen meie omastehooldajatele, kes küll saavad sotsiaaltöötajatelt veidi abi, aga mitte piisavalt, sest riigil raha ei jätku. Kujutage ette, millises olukorras on inimesed, kes haige või puudega lähedase hooldamise tõttu on kuid ja aastaid magamata. Nad ei saa minna tööle, nad ei saa isegi mitte end välja puhata ja riigi asi on maksta neile sellist tasu, millega on võimalik toime tulla. Ja riigi asi on anda neile puhkust. Tegelikult mitte ainult riigi, vaid meie kõigi asi. Mida ausamad maksumaksjad me oleme, seda suuremad võimalused on riigil meie kõige nõrgemaid aidata. Loodetavasti ei tule keegi siin loo all nüüd jälle ütlema, et poliitikud elavad nagu pursuid ja kasutavad meie raha valesti – meie riigi eelarve on üle kümne miljardi, nii et see pisku, mis juhtide taskusse läheb, on vaid piisake meres. Ja alati võib minna midagi ka valesti. Aga ma ausalt ei taha kuulda neid jutte, et olen alati ausalt makse maksnud ja näe, nüüd mu isa vajab südame operatsiooni ja ei saa seda ja nüüd ma sellepärast ei maksa tulevikus enam midagi sellele riigile. Ma saan inimeste frustratsioonist aru, aga nii me ju olukorda paremaks ei tee, nii läheb ju kõik ainult halvemaks.

Ja vot see ongi põhjus, miks nii palju maksudest räägin. See on põhjus, miks tahan, et mikroettevõtjad saaksid paremad tingimused ega peaks enam laveerima, et toime tulla. Sellel kõigel on määramatult suurem tähendus kui mõne mikroettevõtja pahameel, et mis ta seal nüüd jälle kirjutab neist maksudest ja nõuab meilt. Ei nõua ma midagi, ma püüan võidelda selle eest, et maksukeskkond tehtaks lihtsamaks, et meie lapsed näeksid, et ka ausalt saab ja et paari põlvkonna pärast oleks kõigi jaoks normiks, et ükskõik kui väike tegija oled, alati tuleb seadust järgida, sest sellest sõltub meie riigi heaolu. Õiglase kaubanduse nimel tasub võidelda ka siinsamas Eestimaal.


Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: