Kas teate kui ilus on kuuvalgel üle väikese väina tammi sõita? No nii ilus et :) Tulin praegu Haapsalust, kus esinesin Läänemaa Arenduskeskuse kutsel ettevõtlusnädala raames oma kahetunnise ettekandega väikeettevõtlusest ja autoriõigustest. Kahetsesin, et olin teinud tagasisõidupileti üheksasele praamile, sest oleksin nii väga tahtnud lõpuni kuulata Andres Labi kogemusloo. Kas teate, mis asjad on lipspõlled? Tegelikult ta rääkis, et see nimetus on tema tootele rahvasuus tekkinud ja selle nimi on hoopis TIE&APRON, ehk siis lips ja põll ühes tükis. Välismaakeelne nimi on sellepärast, et kohe alguses oli mõte see ekspordiks suunata. See on üks väga põnev toode ja kui ma tavaliselt oma ettekannetes räägin, miks ei ole mõistlik omale guugeldades netist "inspiratsiooni" otsida ja et Muhu imelised tikandid ei tekkinud sellest, et Muhu naised netis guugeldasid, siis Andrese toode on just samamoodi sündinud - elust enesest.

Kui sa leiad endale toote elust enesest, ehk siis läbi mingi elusündmuse, kogemuse või kui sa näed kusagil probleemi, mida saaks lahendada, siis sellisel teel toote leidmine tagab palju suurema tõenäosusega edu kui millegi sellise tegemine, mis maailmas juba olemas on. Sest need asjad, mis on olemas, nende tegijad juba konkureerivad omavahel ja kui sa siis ka hakkad midagi sarnast tegema, siis suurendad seda konkurentsi veelgi ja raske on nii neil, kes enne turul olid, kui ka sinul endal. Seepärast ma alati püüan oma ettekannetes pöörata kuulajate tähelepanu sellele, et ei ole nii, et kõik on juba olemas. Ei ole maailmas veel kõike leiutatud ja miski ei takista just sinul olemast see, kes millegi täiesti uuega turule tuleb ja siin ma pean silmas kogu maailma, mitte ainult Eestit.

Just sellise toote peale tuli Andres Labi ühel pidulikul õhtusöögil, kui lipsustatud kelnerid neile toitu serveerisid - iga kord kui kelner laua poole kummardus, tekkis oht, et tema lips kukub otsapidi kellegi toidu sisse :) Kelneritel olid ees nii põlled kui lipsud ja Andres, märgates kelnerite lipsuprobleemi, hakkas fantaseerima, mis oleks kui... teeks sellise põlle ja lipsu, mis oleksin 2in1, ehk siis disainiks need kaks asja kokku. Sellest sündis toode, mis on ainulaadne terves maailmas - kui ta seda poleks, siis poleks õnnestunud seda disaini ka Patendiametis kaitsta, aga otse loomulikult on see kaitstud, sest see on üks esimesi asju, mida ettevõtte omanik tegema peaks, kui avastab, et on leiutanud midagi uut. Nendel lipspõlledel on küljes kiiks ja seda kiiksu on just parasjagu selleks, et näiteks cateringi firma töötajad saaksid oma kliente naerutada - samas mitte nii palju, et toode muutuks nö karnevaliriietuseks, mida igapäevaselt kasutada ei saaks.

Kes leiab endale sellise toote, on leidnud kullasoone, sest sa ei pea neid päevast päeva ise tegema, vaid võid tellida kõik partiid mõnelt õmblusettevõttelt ja sinu asi on oma toode maailmas maha müüa. Kusjuures selle toote pakend vajaks ehk isegi omaette postitust, sest ka see on ainulaadne ja samas väga praktiline ja ilus (guugeldage, siis näete, millest räägin). Toote materjal on imeliselt kvaliteetne ja pakendi suurus on täpselt selline, et mingit õhku pole vaja kuhugi transportida, toode mahub nii täpselt pakendisse. No lihtsalt imeline, ma ütlen :) Ükskord ma võib-olla leian omale ka sellise toote, mida ma ei pea ise otsast lõpuni tegema, vaid mille tootmise saan kusagilt tellida. Tegelikult mul üks idee juba on, aga ma veel ei tegutse, sest tahaks leida midagi veel lihtsamat kui mul praegu mõttes.

Aga selle jutu mõte on, et ärge kunagi uskuge, et kõik on juba olemas ja käsitöölisel või loomeettevõtjal pole enam midagi uut leiutada. Maailm on probleeme täis ja ootab meie lahendusi, hoidke ainult silmad lahti ja meeled valla!