Teate, ma käisin eile ühel toredal kohtumisel :) Ja hoiatan juba ette, et see siin on üks väga pikk postitus. Nimelt kutsus LHV jaepanga finantseerimisosakonna juht Marko Kiisa (pildil minu kõrval) mind LHV töötajatega kohtuma, et rääkida meie mikroettevõtjate olukorrast ja LHV panga poolt loodud uuest võimalusest – ettevõtluskontost. Kohtumisel osalesid kodulaenuhaldurid (kes menetlevad mikroettevõtjate eluasemelaenusoove), mikroettevõtete laenuhaldurid, mõned riskiinimesed jt. Kokku oli meid seal konverentsiruumis nii palju, et umbes kümmekond inimest ei mahtunud isegi pildile :)

Hästi tore oli see, et kui Marko mind tutvustas, siis meenutas ta seda aega, kui ta minust esimest korda kuulis – see oli aastal 2015, kui jaanuari lõpus avaldasin Leisi Lapikoja FB-seinal loo ausa ettevõtluse hinnast. See lugu avaldati mitmes päevalehes ja läks mööda Eestit laiali nagu kulutuli. Ärge küsige, mis fenomen see oli, ma siiani ei saa aru, mis seal oli sellist, mis nii paljusid puudutas. Kuna Marko ja ta naine on ise ka mikroettevõtjad, siis olevat mu lugu neid kõnetanud nii, nagu nad oleksid ise need mõtted kirja pannud. Mind ausalt öeldes täitsa üllatas, et keegi seda lugu veel mäletab, möödas on ju juba neli aastat. Aga seda oli rõõmustav kuulda. Ja tõsi on ka see, et just alates sellest kuulsast arvamusloost olen ma kõik need aastad püüdnud suhelda nii poliitikute, rahandusministeeriumi ametnike kui ka pankadega, et mikroettevõtjate elu saaks veidigi kergem.

Ja nüüd on LHV koostöös Maksu- ja Tolliametiga saanud valmis ettevõtluskonto võimaluse ja kuigi sellele pole veel palju reklaami jõutud teha, avas esimese nelja päevaga omale ettevõtluskonto juba 135 inimest! See on väga hea tulemus, arvestades, et 10. jaanuaril, kui see võimalus tekkis, ei olnud isegi LHV veebilehel veel sellekohast infot väljas. Käisin täna Kuressaares loengut pidamas ja seal üks osalejatest ütles, et temalgi juba ettevõtluskonto avatud. Uurisin, kas selle avamine oli keeruline ja sain vastuseks, et üldse mitte – üle interneti saab endale LHVs konto avada ja kui see tehtud, siis on juba lihtne internetipangas ettevõtluskonto leping sõlmida.

Rääkisin siis LHV töötajatele nii palju kui ma meie mikroettevõtjate elust teadsin. Lisaks siis ka sellest, kuidas ettevõtluskontot on nö „põllul” vastu võetud ja millised küsimused on inimestel tekkinud. Kes on iseendale tööandjad, need on ilmselt kogenud, et ega pangad nii väikestele ettevõtjatele naljalt laenu ei anna, aga ka seda arutasime eilsel kohtumisel – nimelt, et kuidas sellesse ettevõtluskontosse kui sissetulekusse suhtuda. Minu hinnang asjale on selline, et sisuliselt on ju tegemist töötasu laekumistega, sest ettevõtluskontole laekuvatelt summadelt peab pank kinni tööjõumaksud. Nii ei tohiks pangast laenu võttes takistusi tulla neil ettevõtluskonto omanikel, kelle puhul on näha, et sissetulek on stabiilne ja regulaarne. Selles suhtes on LHV meie pangandusmaastikul väga suur erand, sest nagu enne mainisin, ega pangad meiesugustele pisikestele naljalt laenu anda ei julge, LHV aga juba kaalub võimalust, mis tingimustel ettevõtluskonto omanik võiks neilt laenu saada. Sain ka teada, et FIEdele meie pangad laene ei väljasta ja et neil ei pidavatki kontodel eriti raha olema. Nii et FIEd – kui teie kulupool on marginaalne (alla 20% näiteks) ja käive alla 25000 euro aastas, lõpetage see fiendus ära ja minge ettevõtluskontole üle. See ei sobi neile, kes kaupu vahendavad, aga sobib kõigile, kes ise midagi toodavad või teenust pakuvad. Ja kui teie raamatupidaja ütleb teile, et see ettevõtluskonto on jama ja ole ikka FIE edasi, siis arvesta, et raamatupidaja tahab ka leiba lauale saada, eks ole ;) Ettevõtluskonto võtab nimelt raamatupidajatel töö käest, sest igasugune raamatupidamine puudub sootuks. Aga püüdke ise kaaluda, mis on teile kasulikum ja kui tekib küsimusi, siis võite mulle kirjutada ja ma aitan.

Aga mida ma siis teada sain? Esiteks on ettevõtluskonto nagu tavaline pangakonto ja mingit eraldi kuupõhist teenustasu selle konto eest ei võeta. Teiseks sain teada, et kõik euro-maksed (ka teistesse pankadesse) on LHVs tasuta. Ka ettevõtluskontolt võib arveid maksta – kogu see raha, mis pärast 20% broneerimist kontole jääb, on konto omanikule vabalt kasutamiseks. Nutiterminali LHV praegu veel ei paku, aga küsisin üle, mis nad arvavad SumUp nutiterminalist – selle saab ettevõtluskontoga siduda. Keda lähemalt huvitab, guugeldage „SumUp” - viimati maksis see terminal 29 eurot ja kuumakset ei ole, tuleb lihtsalt maksta intressi terminalist läbikäivate summade pealt.

Aga mis on absoluutselt kõige tähtsam asi, mida pangas arutasime, on ettevõtluskonto puhul ravikindlustuse saamiseks nõutud käibepiir 1375 eurot kuus, mis näiteks käsitöölistele võib olla täiesti ületamatu takistus. Ma tegin ettepaneku, et pank võiks püüda teha sellise võimaluse, et ettevõtluskonto omanik ise ütleb, kas tal on vaja sotsiaalmaksu miinimummäära maksta või ei. Sel aastal on see 165 eurot kuus ja näiteks kui mõnel käsitöölisel laekukski kontole ühes kuus vaid 200-300 eurot, aga ta on pangale teada andnud, et soovib maksta igal kuul sotsmaksu ravikindlustuse saamiseks, et siis pank kannab kuu lõpus ikkagi selle 165 eurot maksuametile üle. Probleem on praegu selles, et 20% broneeritakse igalt kontole laekunud summalt automaatselt ja see läheb järgmise kuu 10. kuupäevaks automaatselt Maksu- ja Tolliametisse ettevõtluskonto omaniku arvele. See 20% koosneb kolmest osast ja need kolm osa on kindlad protsendid, mida maksuamet ei saa kuidagi lahutada. Kui nüüd tahta maksta igal kuul 165 eurot sotsmaksu, vaatamata käibele, siis peab selle summa saama kuidagi ülejäänud summast (isiku tulumaks ja pensionikindlustus) eraldada. Igal juhul lubas LHV selle asja ette võtta ja maksuametiga sel teemal suhelda. Ma ütlesin neile, et kui ravikindlustust oleks võimalik saada ka neil, kelle käive ei küündi 1375 euroni, siis saavad nad endale juurde tuhandeid kliente. Ja seda mõtlen ma täiesti tõsiselt, sest ravikindlustus on hetkel ainuke takistus, miks ühemeheettevõtted seda kontot omale avada ei saa.

Aga! Kui sul on näiteks määratud vähenenud töövõime, siis maksab riik sinu eest ravikindlustust nagunii – järelikult on ettevõtluskonto sulle ideaalne, kui midagi sellist teed, mille kulud väikesed. Või kui oled pensionär, siis annab ettevõtluskonto sulle võimaluse ausalt tegutseda. Minu jaoks on see konto oluline ka seepärast, et see aitab inimestel hakata ausaks ettevõtjaks. Paar päeva tagasi ütles mulle üks FIE, et tema arvates on 20% liiga palju, et 10% oleks paras. Saate ju aru mida see tähendab? Kui FIE, kelle maksud täna on 20%+33% ütleb, et 20% on liiga palju, siis tähendab see, et ta on siiani maksudega nii palju susserdanud ja käivet varjanud, et 20% on tema jaoks maksutõus, mitte soodsam võimalus. Ärge end niimoodi reetke, eks :D

Kohtusin kolmapäeval ka Rahandusministeeriumi asekantsleri Dmitri Jegoroviga ja sain temaga pikalt ettevõtluskonto teemal rääkida. Nii Dmitri kui ka LHV palusid, et jagaksime neile oma muresid ettevõtluskontoga seonduvalt. Asi on ju uus nii pangale, riigile, kui ka kõigile ettevõtluskonto omanikele ja nii pank kui ka riik on valmis seda teenust paremaks tegema, niipea kui selgub, et miski võiks olla teisiti. Nii et kui sa ettevõtluskonto kasutajana komistad mingite probleemide otsa, siis võid neist kirjutada mulle – ma siis ise saadan need pangale ja Rahandusministeeriumile edasi. Ja kui sul tekib ettevõtluskonto kohta küsimusi, siis võid mulle kirjutada või helistada. E-mail: maire.forsel@gmail.com, telefon 5030899