Esinesin täna sellise üüratult suure lava peal :) See tore vabaõhusaal oli Hiiumaal Kõrgessaare mõisapargis. Iga kord, kui olen pidanud pikka aega vaikima, nii nagu mul ju viimasel ajal haiglapäevadel juhtub, on kuidagi kõhe esinema minna. Et pole nagu suhtlemislainel ja siis tundub isegi natuke hirmutav rahva ees üles astuda. Olen oma ettekandega ju pool Eestit läbi sõitnud ja saanud vaid positiivset tagasisidet, aga kui pole ammu esinenud, siis ikka viskab väikese närvi sisse.

Õnneks läks kõik hästi ja keegi kuulajatest enne lõppu jalga ei lasknud, pigem tilkus neid juurde selle peaaegu kahe tunni jooksul, mis ma seal laval seisin. Kui ma esinemise lõpetasin, küsis päevajuht, et kas ma pole mõelnud hakata hoopis selliste esinemistega raha teenima – no miks ei ole, seda ma ju pidevalt teengi :) Vastasin talle, et juba sellest hetkest, mil sain teada, et mu kätel on artroos, otsustasin, et tuleb hakata millegi muu kui kätega raha teenima. Kuni pea töötab ja kõnevõime on olemas, tuleb seda kasutada. Pealegi istub see seletamine mulle ikka jube hästi – kui isegi alguses pabistan, siis nii kui hoo sisse saan, pole hool ega hoobil vahet. Seda juttu tuleb ikka nii et on :) Vahel lihtsalt mõtlen, et kas tõesti on veel Eestimaal inimesi, kes pole mu ettekannet väikeettevõtlusest kuulanud, aga see on muidugi väike liialdus, sest inimesi Eestis jätkub ja ilmselt jagub ka kuulajaid kasvõi mitmeks aastaks. Eks ma ise ka arenen ja muutun ja kohendan oma esinemisi vastavalt sellele, kellele räägin ja mida ise olen juurde õppinud. ERKLi mentorina jätkan ka ja juba ongi sedakaudu üks koolituspäev sügiseks kokku lepitud – nimelt oktoobris lähen uuesti Hiiumaale ja siis teen juba pikemalt ja põimin uusi teemasid ka sisse. ERKLi kaudu on kuulajateks käsitöölised ja neile on mu loengud kõige sobivamad, kuna käsitöölistega mul teatavasti sama veregrupp :)

Pärast esinemist sõitsime Kärdlasse ja käisime söömas sellises toredas kohas nagu Kuur. Tellisime lammast ja see oli tõesti imehea. Kui ära hakkasime tulema, ostsime kaasa karulauguvõid ja kohapeal küpsetatud leiba – selle tõime oma lapsehoidjale kingiks. Lapsehoidja on naabri Riina, kes käib päeval meie koera välja laskmas, kui ise kusagil ringi uhame.

Ja loomulikult oli meil vaja läbi sõita ka Evelini kohvikust, mis just täna avati. Evelin Ilves ja Siim Rikker avasid täna Padriku pood-kohviku. Sinna planeerisime oma pealelõunase kohvijoomise ja ei pidanud pettuma. Tegelikult oli seal nii palju rahvast, et saime napilt viimasel kahel rabarberikoogi lõigul sabast kinni. Üht teist kooki oli ka, aga see polnud Evelini küpsetatud, meie aga tahtsime just tema enda tehtud kooki maitsta. Kõik teised koogid olidki juba otsas, viimasest Evelini tehtud koogist siis need viimased lõigud saime ja ausalt, see oli jube hea. Selline õhuline kook, justkui sööks vahustatud koogikest, kui ühe ahjust välja tulnud koogi kohta üldse vahustatud öelda saab. Kohv oli ka väga hea, nii et soovitan. Vaatasime, et menüüs oli neil ka grillitud lammas ja Evelin küsis, kuidas see Kuuri lammas maitses. Ütlesime, et maitses tõesti hästi, aga kunagi tahaks siis Padriku kohviku lamba ka ära proovida – kui suvel veel peaksime Hiiumaale sattuma, siis kindlasti proovime. Sõru sadamast on selle kohvikuni vaid 15 minuti tee.

Tagasiteel ei viitsinud enam praamil autost välja minna, puhkasime niisama jalga. Aga hommikul istusime väljas tekil, meri oli peegelsile ja päike siras taevas – selline tõeline puhkaja paradiis. Kui seal väljas päikesetekil istusime, siis hakkas isegi jahe, aga otse loomulikult oli mul kaasas see suur valge õlasall, mille Kuressaare Ametikoolis esinedes kangakudumisgrupilt kingituseks sain. Kerisime end mehega mõlemad selle salli sisse, see on parajalt nii pikk, et mõlemad selle sisse mahume ja siis lihtsalt nautisime elu :)

Põllumeestel on praegu elu murelik, aga puhkajatel on paradiis. Ehk siis seekord on turismiettevõtjate aasta, sest rahvas tõesti liigub rohkem selliste ilusate ilmadega. Loodan, et teilgi oli ilus laupäev.