sept
24

Multifond - mis imeasi see veel on?Maire Forsel

Vist esimest korda elus magasin täna kalendrisse kirja pandud ürituse maha. Olin nimelt kutsutud tänaseks Aste klubisse arutelule maaelu tuleviku ja kogukonna arengu võimaluste üle. Viimasel ajal on mul kalender erinevatest koolitustest, seminaridest ja kohtumistest nii pungil, et mõnel päeval asjad lausa kattuvad ja tuleb joosta ühest kohast teise. Eile õhtul, kui koolituselt tulin, siis maandusin tugitooli, ise rõõmsalt ohates, et nüüd on mõni päev pausi, sest enne nädala lõppu pole vaja kuhugi minna. Ma isegi ei vaadanud kalendrisse, sest olin nii kindel, et täna kuhugi minna pole vaja. Istusin siis hommikul rahulikult oma kohvitassiga ja toimetasin arvutis ja kui siis tundus, et aeg on küps minna lapikotta ja üks tellimus ära lõpetada, siis vaatasin igaks juhuks oma telefonis kalendrit ja oh seda ehmatust, kell oli just 10.45 ja Aste klubis kogunesid inimesed arutelule, kuhu minagi olin kutsutud. Ma pole vist iial nii kiiresti riideid vahetanud, kui täna hommikul

Viie minuti pärast olin juba autos ja kihutasin Aste poole. Ilma jäin õnneks vaid esimesest ettekandest, kuigi ka seda oleks väga kuulata tahtnud, aga õnneks saame homme ettekannete slaidid ja saan tagantjärgi ülevaate ka esimese kõneleja jutust.

Kohal oli palju tuttavaid nägusid, nii ministeeriumitest kui vallast kui üle-eestilistest organisatsioonidest ja päeva teemaks oli „Multifond – kas kena möte?”. Arutelu kokkukutsujateks olid Saaremaa ja Hiiumaa Leader tegevusgrupid ja peamine fookus kogukonna juhitud kohaliku arengu põhimõtete rakendamise ja laiendamise võimalustel. Euroopa Komisjoni hinnangul on Leader end õigustanud ja siiani kõige edukam programm. Leaderi abil on loodud maapiirkondades töökohti ja see on aidanud kaasa kohaliku elu mitmekesisele arengule. Leaderi edukuse üheks võtmesõnaks on üsna selgelt koostöö, sest sellel on kolm osapoolt - kohalikud omavalitsused, MTÜd ja ettevõtjaid. Multifondi loomine oli teemaks aga sellepärast, et täna on mitu erinevat organisatsiooni ja palju erinevaid meetmeid, kust maaettevõtja või kohalik kogukond saab toetusi taotleda, aga need kõik asetsevad üksteisest eraldi. Täna võib näiteks juhtuda, et ettevõtja soovib luua 10 töökohta, tal on vettpidav äriidee ja ta vajab tegevuse alustamiseks toetust, aga üks toetustest on PRIA all, teine Leader meetmes ja KIKis on veel kolmas ja kui juhtub, et tehakse mitu taotlust, aga rahastuse saab vaid ühest kohast, siis jäävad ikkagi need kümme töökohta loomata, sest kogu projekti käivitada ei saa. Siin olekski abi multifondist, mille eelis on piirkonna arengule ühtse lähenemise võimaldamine. Näiteks Rootsi valitsus kiitis multifondi rahastamise heaks juba aastal 2014, koondades ühe mütsi alla Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendid.

Termin „multifond” võib olla esmapilgul ehmatav ja jätta mulje, et tahetakse teha midagi suurt ja kauget, aga tegelikult on selle fondi eesmärk täpselt vastupidine – tuua kõik vajalikud meetmed külakogukonnale lähemale ja koondada kõik fondid ühe mütsi alla. Et ettevõtja või külakogukonna esindaja ei peaks jooksma ühest kohast teise, et uurida, millisest meetmest tema projekt rahastust võiks saada. Rääkisime täna ka sellest, et 15% kõigi nelja struktuurifondi eelarvest peaks jagatama kogukondadele kohaliku arengu elluviimiseks.
Multifondi loomise vajalikkus tundus täna igatahes kõigile osalejatele olevat üsna selge, iseasi, kuidas selleni jõuda.

Mul on hea meel, et mind sellistesse aruteludesse kaasatakse, sest olen küll agar maaelu propageerija, aga kõigi erinevate toetuste teema on jäänud pikka aega minu huviorbiidist välja. Kuna ma ise pole toetusi saanud ega pole mul ka kombeks pidevalt uutel meetmetel silma peal hoida, siis on toetusteteema jäänud mulle kuidagi kaugeks. Samas on valdkondi, näiteks põllumajandus, kus tänastes ühisturu tingimustes pole meie kliimas kuidagi võimalik ilma toetusteta toime tulla, sest hinnapoliitika on nagu ta on. Ja kuni me sellel ühisturul oleme, seni selle ühisturu reeglite järgi käitume ja Eestil tuleks võtta vastu see, mida antakse. Kuni antakse. Sest ega see pole ju igavene. Me kõik loodame, et meie elujärg paraneb ja kui ta ükskord nii palju paranenud on, et oleme vanade lääneriikidega samal tasemel, siis tuleb meil hakata end ise ülal pidama. Seniks aga tuleks osata võimalikult praktiliselt neid rahasid suunata, mis meile Euroopa ühiskassast eraldatakse.

Uudistest niipalju, et ma taastasin oma liikmelisuse Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonis (EVEA) ja kuna olin enne sealt äratulemist EVEA esindaja Maaeluvõrgustikus, siis küsiti minult, kas olen nõus seda tööd jätkama. Jah, ma tean, et alles rääkisin siin, et nüüd on lagi ees ja rohkem kohustusi pole mõistlik võtta, aga ma ei lähe EVEA juhtorganitesse, vaid olen lihtsalt ühes valdkonnas EVEA esindajana. See ei tekita mulle lisakoormust, sest Maaeluvõrgustikuga teen koostööd nagunii. Tahan olla kursis, mis toimub ja tahan maaeluteemades kaasa rääkida – teen seda, kuni mul on see võimalus. See tänanegi üritus oli just see, mille poole mu süda nagunii tuksub.

Natuke nalja sai täna ka, sest kui on ühes ruumis koos saarlased ja hiidlased, siis saab alati nalja. Hästi tore on seda vastastikkust aasimist kõrvalt vaadata ja see on ikka jube naljakas, tegelikult isegi äge, et nende kahe saare rahvas teineteise üle pidevalt nalja viskab. Märkasin selliseid hetki täna päris mitu korda. Käisime pärast arutelu Pihtlas, kuna seal on olnud edukaid projekte, mis Leader meetmest toetust saanud ja kui siis kohalikus pritsumajas oli üks mees meile pika jutu ära rääkinud, sisenesid ruumi kaks hiidlast, mispeale keegi meist ütles, et nüüd ta peaks vist uuesti sama jutu rääkima. Kohalik saarlane vastas seepeale, et nojah, hiidlastele räägi alati kõike kaks korda :D See lihtsalt tuleb nii loomulikult ja on vist osa saarlaste vereringest, et ei saa kohe hiidlaste üle nalja viskamata olla. Neid aasimisi oli veel, aga rohkem ei tule hetkel meelde.

Pihtlas käisime kõigepealt tegelikult kohvikus Nõges ja kogu sellest Pihtla elust jäi nii lahe mulje, et sellest peaks vist lausa eraldi postituse tegema. Eriti just sellepärast, et seal kolm MTÜd koos toimetavad – Vabatahtlik Tuletõrje selts Pihtla Pritsumehed, MTÜ Pihtla Jahiselts ja MTÜ Saaremaa Korvpall. Kõik see, mida nad seal juba teinud on ja mis veel on plaanis – no ausalt, seda kõike vaadates ma mõtlesin, et pole sellel maaelul häda midagi, kui kohalikus kogukonnas nii aktiivsed inimesed on. Räägin sellest ehk kunagi hiljem kui mahti saan.


Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: