sept
07

RootsisMaire Forsel

Olen ikka veel Rootsis. Sõitsin pühapäeval põhimõtteliselt järjest ca 900 kilomeetrit, nii et kui peale keskööd kohale jõudsin, olid käed rooli hoidmisest valusad. Jalad õnneks ei väsinud, sest panen alati kiirusehoidja peale ja reguleerin siis kiirust rooli küljes olevast kangist. Tagasi sõidan kaks päeva ja ööbin poole tee peal hotellis, sest see sõit on järjest ikka väga ränk.

Olin planeerinud siin palju kirjatööd teha, aga välja pole sellest peaaegu midagi tulnud. Lihtsalt suur inspiratsiooni puudus. Eile siiski suutsin valmis teha ühe uue ettekande autoriõiguste teemal, millega lähen teisipäeval Pärnusse esinema. Kui tavaliselt keskendun enim tööstusdisainilahenduse kaitsele, siis seekord lisasin ka kaubamärgid, kuna koolitus keskendub brändingule. Räägin lihtsalt ja selgelt ja elulisi näiteid tuues, nagu alati. Oma toodete ja teenuste kaitsmine on nii lai ja mitmekihiline teema, et ega selle 45 minutiga, mis mulle seekord antud on, väga põhjalikuks minna ei saagi, aga see polegi oluline. Tähtis on, et osalejad saaksid aimu, kui oluline on oma tooteid kaitsta ja mida tähendab intellektuaalomandi vargus. Minu eesmärk on tekitada oma ettekandega sel teemal veidi emotsioone, sest nii jääb alati paremini meelde. Et pärast seda 45 minutit osataks autoriõiguste kaitsele mõelda ja ka ise plagiaadist hoiduda.

Võtsin siia kaasa ka hunniku uusi ettevõtlusteemalisi raamatuid, kuna paar uut teemat oleks veel vaja ettekanneteks vormida, aga nende vormistamiseni pole ma veel jõudnud. Samas lugeda olen siiski saanud, nii et mõtted juba tekivad ja pärast on lihtsalt slaidide vormistamise küsimus. Septembri lõpupoole olen kokku leppinud Saaremaal ühe neljatunnise koolituse, nii et selleks ajaks peab see uus osa ka valmis olema. No küll saab. Ma töötan kõige efektiivsemalt siis, kui aeg juba peale pressib, nii et küll ma siis kodus ka selle ettekande lõplikult kokku panen.

Aga Rootsi elab valimiste meeleolus – pühapäeval saab valida esindajaid nii parlamenti, landstingetisse kui ka kommuuni. Kuna mul on jätkuvalt dubbelbosättning (topelt elukoht), ehk siis olen arvel ka Rootsi rahvastikuregistris, siis sain minagi hääletussedeli. Ainult parlamenti ei saa ma siin valida, sest pole Rootsi kodanik. Tegelikult tundub see mulle jube imelik, et niimoodi kahepaikne olen, aga ilmselt on minusuguseid tänapäeval palju, sest rootslastel endil on paljudel teine kodu kusagil lõunapoolsetes maades. Tegelikult ka mujal, Eestis kaasaarvatud, sest inimesed on tänapäeval palju mobiilsemad. Seetõttu peaksid Euroopa Liidu riigid tegema veel rohkem koostööd, sest minusuguste puhul on palju dubleerimist. Näiteks saan ka Rootsi aadressile iga kord vähi sõeluuringute kutseid. Seekord ootas mind ees rinnavähi sõeluuringu kutse ja siin on alati nii, et aeg on sulle juba ette broneeritud. Et mitte trahvi maksta kohale mitteilmumise eest, pean iga kord selle aja ära tühistama. Logisin ise seekord süsteemi sisse ja tühistasin ära. Kahju, et seal pole võimalust kusagil juurde märkida, et olen Eestis arvel ja Rootsis seda teenust ei soovi. Aga Eestiga võrreldes on vähemalt sõeluuringud korraldatud mugavamalt, sest saab ise veebis omale aegu broneerida või etteantud aega muuta. Eesti kui e-riik pole suutnud sellist süsteemi sisse viia, seal peab alati helistama, et aeg kinni panna. Usun, et kui aeg on juba ette antud, oleks osalejaid ka rohkem. Ja kui mitteilmumine siduda trahviga, siis veel rohkem. Rootsis on osalusprotsent üle üheksakümne, Eestis veidi üle viiekümne. Lõppude lõpuks läheb ju maksumaksjale palju kallimaks maksma, kui rinna- või emakakaelavähk viimases staadiumis avastatakse. Rääkimata siis sellest, et kaalul on inimese enda elu.

Aga e-valimisi siin jälle pole, nii et selles on Eesti kaugemale jõudnud. Praegu on avatud eelhääletamiseks võimalused ja kes seda ei kasuta, see läheb pühapäeval valimisjaoskonda. Väga huvitav on jälgida, kuidas rootslased valimistesse suhtuvad. Näiteks käivad koolilapsed klassiga valimisjaoskondades ja poliitikutega linnatänaval kohtumas. Linnades on praegu iga päev erakonnad oma reklaamiga väljas ja suhtlevad inimestega. Ühe minu lapselapse klassijuhataja saatis lapsevanematele kirja ja palus lapsed pühapäeval valima kaasa võtta, et nad näeksid, kuidas demokraatia toimib. Lastele õpetatakse, et valima minna on oluline. Poliitikud ei ole siin nii suure põlu all, nagu see Eestis kipub olema. Saadakse aru, et valimistesse tuleb suhtuda vastutustundlikult ja et valimaminek on üks võimalus väljendada oma riigist hoolimist.

Selle kaardiga peaksin pühapäeval valima minema, aga ma sõidan enne koju.

Mind väga üllatas, kui mu 11-aastane lapselaps Elli Elisa ühel õhtul teatas, et kell üheksa algab telekas valimisdebatt ja tema tahab seda vaadata. Nüüd olemegi koos igal õhtul neid debatte vaadanud ja mulle teeb tõsiselt rõõmu, et ta meil selline poliitikahuviline on. Siin pole TVs kombeks poliitikute nimesid ekraanile kuvada kui nad sõna võtavad, nii et kui ma kedagi ei tunne, siis küsin lapselapse käest. Need TV-debatid on Eesti omadega võrreldes palju tsiviliseeritumad. Esimesel õhtul kui seda vaatasin, siis tõsiselt imestasin, et kõik poliitikud seisavad rahulikult ja ootavad ära, kuni neile sõna antakse. Mitte keegi vahele ei seganud teise jutule. Eile oli veidi elavam debatt ja siis läks natuke asi ka käest ära, nii et saatejuhid pidid osalejaid korrale kutsuma, aga üldiselt on kõik üksteise vastu silmnähtavalt viisakamad kui Eestis.

Huvitav on näha, et nii Eestis kui Rootsis tehakse tegelikult väga sarnast poliitikat ja probleemid on ka väga sarnased. On siingi oma EKRE ehk siis Sverigedemokraterna, kes nõuavad, et Rootsi astuks Euroopa Liidust välja ja tahavad korraldada uue referendumi. Väga sarnased põhimõtted on neil meie äärmuskonservatiividega.

Ka igasugu sotsiaalprobleemid on siin sarnased Eestile. Näiteks on suur probleem arstide, õdede ja hooldajate puudus, nii et sedagi kasutatakse valimisvõitluses ära, lubades kõrgemaid palku. Näiteks Kiruna haiglas on puudu pool hoolduspersonalist ja kogu Rootsis on vabad rohkem kui sada tuhat hooldaja ja medõe kohta. Sama ka õpetajatega – kurdetakse madala taseme ja madalate palkade üle ja lubatakse tõsta nii kvaliteeti kui palku. Ka käib debatt selle üle, kas hakata alates neljandast klassist lastele hindeid panema või mitte – selle vastu on väga paljud, aga pooldajad loodavad, et see sunniks lapsi rohkem õppima. Eilsest debatist käis läbi isegi iroonia selle üle, et kuidas tänapäeva noored õpetajad saavad koolis lastele matemaatikat õpetada, kui nad ise seda koolis selgeks pole saanud. Eile muutus roheliste esindaja teiste suhtes korraks väga sarkastiliseks, küsides, et kuidas te kujutate ette, et ühelt poolt lubate rahvale miljonite eest uusi teenuseid ja paremaid tingimusi ja teiselt poolt lubate vähendada makse – see pole ju kuidagi loogiline, sest kust see lubatud lisaraha kõik peaks tulema, kui maksuraha juurde ei tule. Ja vaesus on teemaks – et osa inimesi elab vaesuse piiril, ei saa oma lastele midagi lubada ja nii edasi minna ei saa. Ka teeb rootslastele muret vananev rahvastik ja töökäte puudus, nii et ei midagi uut siin päikese all. Täpselt samad probleemid kummitavad kogu Euroopat.

Käisime õhtul tütrega Luleå Pastabackenis härjafileed söömas. Lihtne koht, aga laud tuli broneerida, sest reede õhtuti käib seal palju rahvast. Tohutult hea toit, ei mäletagi, millal viimati midagi nii head sõin. Sellised tõelised Rootsi maitsed.

Homme hakkan tagasi sõitma.


Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: