sept
15

Esimesed triibulisedMaire Forsel

Nüüd siis ongi see käes ehk siis parafraseerides Seederit - inimene peab saama ise otsustada, kuhu oma raha paneb. Raha on vaba, eks ole. Või mis need loosungid olidki.
Ja ma ei räägi siin sellest, mis börsil septembri esimestel päevadel juhtuma hakkas, ma räägin sellest, mis seal täna toimub. 
Aga alustagem kaugemalt. Kui kaua juba on meie nö esiinvestorid rääkinud, et raha tuleb investeerida, mitte hoida kontol, kus inflatsioon seda sööb? No ikka väga kaua. Seepärast tundub mulle ülekohtune mõne vana kala ja koolitaja targutamine, et enne tuleks ikka endale asjad selgeks teha, palju lugeda ja alustada kasvõi kümne euroga. Kusjuures see, et alusta kümne euroga ja vaata siis, mis juhtuma hakkab, et nii õpib kõige paremini - ma olen sellega nõus. Millega ma aga nõus ei ole, on see, justkui oleks inimesed alles siis hakanud investeerimisele mõtlema, kui pensioniraha kontole laekus. Neil oli aega 5 kuud mõelda, mida sellega teha ja uskuge mind, nad mõtlesid! Igaüks mõtles ja rehkendas - kes plaanis maksta kallid laenud või muud võlad, kes tahtis kokku saada kodulaenu sissemakset, kes plaanis vahetada katuse või lasta oma hambad korda teha. Kõik planeerisid midagi. Ja ma väidan, et see pikka aega kestnud mantra, et ära hoia raha kontol, vaid investeeri seda, see andiski nüüd tulemuse, sest suur osa sellest rahast jõudis börsile. Mis on ju tegelikult hea. 
Mille eest aga ükski guru ei hoiatanud, oli see, et kui nii suur mass tormab samal päeval börsile, et teha oma esimesed aktsiaostud, siis on ostupool ilmselgelt väga palju müügipoolest tugevam ja selline nähtus viib paratamatult hinnad üles. Just seda me 2. ja 3. septembril nägimegi. Ja siin ei saa öelda, et keegi uutest väikeinvestoritest poleks enne esimesi tehinguid püüdnud end harida. Nad arvasid siiralt, et teevad õigesti, kui oma raha aktsiatesse panevad. Ja mina väidan, et tegidki, kuigi tagantjärele tarkus on see, et kui oli näha, et turg nii järsult üles hüppab, siis on tavaliselt oodata ka järsku langust ja nad oleksid võinud veidi oodata, kuni turg rahuneb. Samas ei saa neile ette heita, et kui nad nägid, et kõik on rohelises, siis tekkis tahtmine kiirelt rongile hüpata, et mitte sellest maha jääda. Ei teadnud ju ka vanad olijad, kui kaua tõus veel jätkub. 
Mis aga juhtus, oli ka üsna ettearvatav - juba esmaspäeval, 6. septembril, hakkasid vanad kalad oma kasumeid välja võtma, mis tähendab, et müügisurve läks ostusurvest suuremaks ja selle tulemusena kukkus akstiate hind kolinal. Vanad investorid kasutasid lihtsalt olukorda ära, et turul on palju nö rumalat raha nagu seda nüüd nimetatakse. See "rumal raha" on natuke halb ja üleolev ütlemine ja kui just sina olid see, kes septembri alguses Balti börsil aktsiaid tipust ostsid - sinu raha ei ole rumal, kui sa oma aktsiaid nüüd realiseerima ei torma. Las nad olla miinuses, see on börsil väga tavaline, et ostetud aktsiad on alguses miinuses ja kuigi nad võivad sul praegu palju miinuses olla, siis lihtsalt oota kuni kõik taastub. Sest ajaloos on head aktsiad alati tõusnud ja üles-alla kõikumised ei ole seda tõusujoont alla tõmmanud. Teine asi on muidugi selles, et mida sa just ostsid. Ka Balti börsil on selliseid firmasid, kes koroona tõttu raskustes ja nende puhul ei ole teada, kas hind ikka taastub ja millal. Aga näiteks pangad ei kao kuhugi. Ka Harju Elekter ei kao kuhugi. Enamus Balti börsi firmadest ei kao kohe kindlasti kuhugi veel paljude aastate jooksul. Mõelge, millega need ettevõtted tegelevad, kelle aktsiad teil praegu punases on ja siis te saate aru, et kõik on tegelikult hästi. Kui need ettevõtted toodavad kasumit ja suurendavad turgu, siis jõuab ka aktsia hind lõpuks uuesti sinna, kust need ostsite ja sealt edasigi. Nii et rahu, ainult rahu.
Aga nüüd ka katastroofist. Nimelt see, mis täna LHV märkimisõigustega kauplemisel juhtus, on kellelegi väga-väga valus õppetund, sest siin pole eriti võimalust, et inimene oma raha ei kaotaks. Või õigupoolest ta võib isegi võita, aga millal tuleb see aeg, kus LHV aktsia maksab näiteks 75 eurot, nii et sa oma rumala tehingu eest raha tagasi saad? 
Kes pole kursis, siis teema on selles, et täna tekkis võimalus soetada LHV uute aktsiate märkimisõigust. Kõik, kellel oli 40 või vähem aktsiat juba olemas, neil tekkis portfelli uus rida, kus see 1 aktsia märkimisõigus näha. Need, kellel oli rohkem aktsiaid juba varasemast olemas, said õiguse rohkematele uutele aksiatele. Swedbangas nägi see välja nii:

Ülemine rida on LHV aktsiad ja alumine rida on siis see, mis täna hommikuks tekkis ja mis tähistab märkimisõigust. Kui kunagi varem ei ole sellega kokku puutunud, siis võis ka juba kogenum investor täna ämbrisse astuda, sest mingil ajal hommikul oli seal näha, et hind on 34.- ja see on täpselt see hind, millega praegused aktsionärid uusi aktsiaid osta saavad. Neid, kes seda aktsia hinnaks pidasid ja arvasid, et peavad tehingu ära kinnitama, oli kindlasti mitmeid. Panen siia LHV foorumist ühe inimese kirjelduse, kuidas ta hommikul reha peale astus.

Nii kirjutas inimene, kes on juba umbes aasta investeerinud, aga ikkagi eksis. Seal foorumis heidetakse LHVle ette, et nad oleksid pidanud arvestama, kui palju on praegu börsil uusi investoreid ja püüdma neile selgemalt öelda, et märkimisõiguse ostmine ei ole mitte aktsiate ostmine vaid sellega sa ostad endale õiguse neid aktsiaid 34 euroga osta. See 34 eurot aktsia kohta tuleb ju märkimishinnale veel lisaks. Ehk siis mis juhtus? Oli ka neid, kes ostsid 40 euroga märkimisõigust, kuna nad nägid, et aktsia hind on hetkel 42,50 - nad arvasid, et ostavad 2,50 odavamalt ja teenivad kasu. Tegelik tehing oli aga hoopis see, et nad ostsid 40 euroga õiguse osta 34 euroga ühe aktsia, mis teeb ostu lõpphinnaks 74 eurot. Ühe aktsia hinnaks! Ja kui nad nüüd arvavad, et selle 40 euro väljakäimisega on neil aktsiad käes ja unustavad pärast aktsiad märkimata, siis on kogu see osturaha nende jaoks kadunud. Kusjuures 40 euroga osteti sadu märkimisõigusi. Kõik need, kes maksid märkimisõiguse eest üle 10 euro (ja neid oli päeva jooksul tuhandeid), tegid väga halva tehingu. 40 pealt hakkas hind langema, aga läks ikka aega, enne kui ta kümneni jõudis. 40, 34, 30, 25, 20... jne. Ka need olid liiga suured summad maksta märkimisõiguse eest. Kui nad nüüd aktsiad ostmata jätavad, siis on nad kogu täna väljakäidud raha kaotanud. Kui aga nende ostetud õiguste eest aktsiaid ostavad, siis on vähemalt mingi võimalus, et aja möödudes aktsia hind nii palju tõuseb, et nad oma panuse tagasi saavad, aga selleks võib muidugi kuluda aastaid. Selline kurb olukord.
LHV foorumis keegi arvas, et tänased tehingud tuleks tühistada, aga ma hästi ei usu, et seda tehakse. Oli ju märkimisõiguste info LHV lehel ilusti väljas ja kõik oli tõesti puust ette ja punaseks tehtud, nii et pank pole süüdi, kui inimesed seda lugeda ei viitsinud. 
Nii et täna oli küll paljudele väga kallis koolipäev. Samas ka midagi sellist, mis peaks eluks ajaks meelde jääma, nii et need, kes eksisid, ilmselt enam kunagi sama reha peale ei astu.
Äripäev ja EPL Ärileht kirjutasid sellest teemast ka täna, aga jäid hiljaks - selleks ajaks, kui selgitused meediasse jõudsid, olid paljud oma vea juba jõudnud ära teha. 
Vaatasin Ärilehe kommentaare ja kopin sealt ühe üsna iseloomuliku siia ka:
Ehk siis nagu näete - lisaks sellele, et see inimene ilmselgelt ei oska arvutada, ei saa ta ka üldse aru, mida ta täna börsil tegi.
Ja nüüd ma tahaksin küll Seederi käest küsida, kas ta ikka veel arvab, et inimesed oskavad ise oma raha investeerida?



Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: