aug
05

Hüvasti juuliMaire Forsel

Elu dokumenteerimine on jälle vahepeal unarusse jäänud. Juba ongi kolmas suvekuu alanud ja see tekitab minus üksjagu stressi, sest ma pole oma õpikukirjutamisega kaugemale jõudnud kui veerand mahtu. Tegelikult ma seda vist õpikuks ei peakski nimetama, see on rohkem inspiratsiooniraamat ja kirjutatud pigem sellises stiilis nagu Äripäeva kirjastus neid viimasel ajal kamaluga välja annab. 

Juuli lõppes imelise kontserdiga siinsamas meie koduukse all. Nimelt oli Triigi Filharmoonias 31. juulil Kristjan Randalu ja New Wind Jazz Orchestra ja kontserdist tehti otseülekanne klassikaraadiosse. Kohal oli suur osa Eesti džässieliidist, kohalikke tabas silm vaid mõne üksiku. Tiibklaver oli kohale toodud Tallinnast Philly Joe's džässiklubist ja rändas pärast kontserti kohe sinna ka tagasi. Iga kord, kui siin Triigis on nii kõrgel tasemel kontserdid, ma mõtlen, et see on nagu uni, et kuidas see saab üldse päriselt olla, et selline muusika koju kätte tuleb. Selle eest tuleb muidugi tänada Hannaliisa Uusmad ja Teele Varest, kes selle filharmoonia meile siia tegid. Nende tüdrukute entusiasmi peal kogu suvine tegevus siin sadamas toimubki, ka kohvik Agar-Agar on nende oma. Klassikaraadios on see kontsert veel järelkuulatav - Sander kuulas järgmisel hommikul selle uuesti üle ja ütles, et tohutult kvaliteetne salvestus. Ega ma ei imesta ka, sest pool saali oli tehnikat täis. Ei kujuta ette, kui kaua neil selle ülespanemine aega võis võtta, igal pillil oli oma mikker ja saali tagaosas oli vast nii kolmandik ruumi tehnikat täis. Seekord oli laval nii palju inimesi, et meri ei paistnudki. Muidu need aknast paistvad kõrkjad, mis tuules kiiguvad ja sillerdav meri annavad omakorda kontserdile palju meeleolu juurde. 

Pärast kontserti sain üllatuse osaliseks, sest kusagilt nurga tagant ilmusid ühtäkki raplakad suurte lillesülemitega. Üllatus oli tegelikult juba enne kontserti, sest ma olin küll Katriniga kokku leppinud, et saame tund varem sadama kohvikus kokku, kuna ta tahtis minuga üht salajuttu rääkida, aga mul polnud õrna aimugi, et Hege ja Siret ka kontserdile tulevad. Rääkisime Katriniga enne kontserti oma jutud ära ja istusime kontserdi ajal ka kõrvuti, aga et neil veel üllatusi varuks oli, see tuli täiesti ootamatult. Siin pildil on üks pahvikslöödud Maire :)

Nägu reedab, kui rõõmus ma olin selle üllatuse üle :)

Hege oli kingituse ka teinud. Teisel pool on minu nimi.

Eile oli ootamatult ukse taga üks mees, kes tahtis mustikaid müüa. Meil on sügavkülm üsna täis, aga vaatasin, et nii ilusti puhtalt korjatud, et ostsime ikkagi kõik ära. Ma ei tahtnud neid pesemata sügavkülma panna, nii et pesin sooja veega ära ja laotasin lauale vana tekikoti peale kuivama. Õhtul panin karpidesse ja sügavkülma.

Täna olen pool päeva raadiosaadet ette valmistanud. Homme on salvestus ja läks ikka täitsa aega enne kui sain kõigi lugude vahele teksti välja mõeldud. Ma ei tea, kas ma peaksin pabistama ka, aga vist pole mõtet - olen ju harjunud mikrofoni rääkima ja seal stuudios olen ka juba mitmel korral käinud, isegi otsesaates. Nii et mis ma ikka pabistan, peaasi, et köhahoog peale ei tule. Õnneks ei ole otsesaade, nii et kõike saab rääkida uuesti ja lõigata ja lappida.
Homme õhtul on Triigi Filharmoonias ööülikooli loeng inimkaubandusest - sinna tahame ka kohe kindlasti minna.
Täna kui olin oma saate ettevalmistused ära teinud, läksin mustsõstralehti korjama. Kurke on jälle nii palju, aga Sander loodab, et ehk nüüd edaspidi tuleb neid vähem, sest juba pool külmutuskappi on sissetehtud kurke täis. Loodame, et täna on viimane kurgitegu, sest mustsõstra lehti on ka aina raskem korjata, kipuvad juba kollaseks minema.

Panen lõpetuseks ühe ilusa pildi Eestimaast. Pildistatud Kakumäe rannas paar päeva tagasi. Selline see Eestimaa meil ongi - nagu paradiis. Veelindude laul mõelge siia juurde :)


Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: