sept
19

Ilus sügisMaire Forsel

Ma armastan sügist. Kui Raplas elasin, kuulus kevade juurde alati ööbikute laksutamine, aga sügise hääli ma otseselt ei mäleta. Saarel elame lindude rändeteel, nii et nii kevadel kui sügisel annavad rändlinnud teada aastaaegade vaheldumisest. Eile õhtul, kui saunast tulin, seisin tükk aega väljas ja kuulasin rändlindude romantilisi hääli. Natuke kurblik ja kurjemaid ilmu kuulutav, aga samas nii romantiline. Õhtuti enne und kostab avatud magamistoaaknast abajasse kogunenud lindude seletamist - nagu nad peaksid seal mingit sadade osalejatega tähtsat koosolekut enne pikka lendu soojale maale. Sel sügisel püssipaugud neid lendu ei ehmata, sest itaallased koroonaajal jahiturismi ei harrasta - vähemalt midagigi head praegusel ajal. 

Sõitsime ükspäev Muhu saarele toiduvarusid täiendama ja teel sinna märkasin hästi palju punast. Mõtlesin siis, et pildistaks kõiki neid punaseid, mis tee ääres näha ja vaataks palju kokku tuleb. 

Kukerpuu

Lodjapuu

Kibuvits

Murdsin mõne oksa koju vaasi, sest nii ilus.

Piibelehed

Metsik õunapuu

Kastekann :) Kuidas juhatada sõpru oma suvekoju, kui väikesi metsateid on nii palju? Väga lihtne - riputa midagi erksavärvilist männi otsa ja ongi probleem lahendatud!

Muhust ostsime mustikaid ja vaarikaid. Mitte et mustikaid metsas ei oleks, aga puugikartlik, nagu ma olen, siis piirdun enamasti kultuurmustikatega. Pealelõunase kohvi kõrvale on mul tavaks teha üks mõnus terviseamps kohupiima, maitsestamata jogurti ja marjadega.

Kuna avastasin aiast kaks kuuseriisikat, käisin eile õhtul korra siiski metsas, et vaadata, kas miskit juba on. Leidsin nii kuuseriisikaid kui võiseeni. Võiseened kupatasin õhtul ära ja Sander pistis need hommikul omleti sisse. Ülejäänud praen ilmselt täna õhtusöögiks.

Metsas oli ka natuke punast.

Kui koju jõudsin, siis leidsin lapikoja tagant sellise ilusa seene.

Ja aiast veel mitmeid erinevaid mittesöödavaid seeni. Ühe seeneringi leidsin ka.

Mere ääres oli õhtul päris tuuline, aga ilus. Kaugelt eemalt paistsid luiged, hästi palju luiki. Tegin pilti ka, aga nad olid nii kaugel, et pildile ei jäänud.

Pilliroog kiikus tuules, veelinnud häälitsesid ja tuul liigutas pilvi ja sahistas põõsastes. 

Kodus on meil sel aastal kolm Admirali, kes elumaja lõunapoolsel seinal päikest võtavad. Admiral Eestis talvituda ei suuda, nii et kui külmaks läheb, siis nad hukkuvad. 

Tervisejuttu ka. Olen oma unemasinaga peaaegu harjunud. Kuna arst ütles, et pean oma öised "events per hour" numbrid kirja panema ja jälgima, et neid poleks üle viie, aga minu aparaadi ekraan, erinevalt haiglast laenatud testmasinast, seda ei näita, siis otsisime ja leidsime probleemile lahenduse. Programm on tasuta allalaetav ja Sander installis selle omale arvutisse. Kui ma arsti juures küsisin, kas ma ise mälukaardi infot kodus vaadata ei saa, siis õde vastas, et kindlasti mitte. Nüüd tuleb välja, et saab ikka küll ise vaadata - imelik, et ei arst ega õde seda ei tea, milliseid masinaid nad ise patsientidele jagavad. Mõtlesin isegi, et peaks ehk helistama ja ütlema neile, et selline võimalus on, aga siis lõin käega, et mis ma ikka oma nina sinna topin. Ilmselt enamust inimesi ei huvitagi selle numbri igapäevane jälgimine, kuigi ma usun, et arst ikka kõigile räägib, et neil öistel sündmustel tuleb silm peal hoida. Ei tea, kuidas siis teised seda jälgivad, kui masina ekraan, erinevalt testmasinast, seda hommikuti ei näita. Meil on igatahes probleem lahendatud ja nii vähemalt korra nädalas vaatame ise numbrid üle mälukaardilt. AHI peab olema alla viie.

Sain sel nädalal Olustverest kirja, kus käsitöö õppekava koordinaator küsis, kas oleksin nõus võtma sel aastal õpetada kõik nende kooli käsitöögrupid. Lisaks praegusele rahvarõivagrupile siis neli gruppi veel. Keraamikuid sel aastal ei ole, aga nende asemel on klaasipuhujad, keda mul varem pole olnud. Lisaks siis masinkudujad, kangakudujad ja tekstiilkäsitöö grupid. Olin nõus, aga palusin, et nad mulle ühele päevale üle nelja tunni ei paneks. Lauri Leesi hiljuti ütles, et ükski õpetaja ei tohiks päevas üle nelja tunni anda ja olen sellega väga nõus. Esiteks väsib mul hääl ära ja teiseks väsivad ka õpilased, nii et parem on teha korraga vähem tunde, aga kohtuda sagedamini - siis jääb õppesessioonide vahele ka rohkem aega iseseisva töö jaoks. Ilmselt pean ikkagi aeg-ajalt Olustverre ööbima jääma, sest praktilisem on panna mulle tunnid vähemalt kahe järjestikuse päeva peale. Lootsin, et sel aastal pole vaja seal ööbida, aga ilmselt nii ei lähe ikkagi. Ega mul seal olemise vastu midagi ei olegi, lihtsalt tülikas on nüüd veelgi suurema killavooriga sinna minna. Lisaks varasemale padjahunnikule, mida kaasa tassisin, on nüüd ju veel see unemasin ka. Aga küll saab - parkla on kohe õpilaskodu juures, nii et pole vaja oma nodi kuhugi kaugele tassida.

Oma uuest raamatust on mul tänaseks kirjutatud üle 138000 tähemärgi, koos tühikutega juba 161596. Esimese raamatu maht on varsti täis, aga tahaks selle teha mahukama. Hetkel olen kultuurierinevuste teema juures ja üritan iga päev kirjutada vähemalt 5000 tähemärki. Tegelikult kirjutan tavaliselt rohkemgi, lihtsalt mõni päev jääb täitsa vahele. Viimase teemana panen sisse autoriõigused ja siis hakkan kogu raamatu näiteid üle vaatama. Praegu on paar näidet samad, mis mul esimeses raamatus olid, aga tahaks need välja vahetada. Lisaks pean otsustama, mida teha illustratsioonidega. Otseselt selline raamat ju pilte ei vaja, samas tahaks ju ikkagi koos Hegega teha selle. Kui teaks, et tänu Hege piltidele vähemalt 150 inimest selle raamatu ostavad, kes muidu ei ostaks, kui neid pilte seal poleks, siis julgeks lasta tal need pildid joonistada. Aga kes seda ette teab. Illustratsioonidega raamat läheb mulle tükk maad kallimaks ja ei tahaks ju miinusesse jääda. Ma rootsikeelse lasteraamatuga juba olen miinuses, sest kõik planeeritud esitlused ja messid jäid koroona tõttu ära. Tõesti imestan, et seda siiski aeg-ajalt keegi ostab, sest veebipoed on nii põhjatud. Ei saagi aru, kuidas ostjad selle üldse üles leidnud on, sel nädalal telliti ühel päeval isegi kaks raamatut. Aga selleks, et plussi tulla, peaksin neid müüma veel mitusada ja ma ei usu, et seda suudan, sest mingeid üritusi ei toimu Rootsis ju pikka aega veel. See ongi teinud mind ettevaatlikuks ja ei tahaks oma raha rohkem kaotada. Eestikeelse lasteraamatuga olen õnneks plussis, aga selle kasum praegu veel rootsikeelse kahjumit ei kata. Oleks teadnud, et koroona peale tuleb, oleks jätnud rootsikeelse välja andmata. Nii ma siis olengi nüüd kahtlev, et kas julgen Hegelt uude raamatusse üldse pilte tellida. Võib-olla vaid nii, et saadaksin talle ise täpse kirjelduse, mida pildile tahan ja lepiks kokku töötunni hinna - nii tundub, et läheks kiiremini ja saaksin odavamalt. Eks näis, pole Hegega sel teemal veel rääkinudki. Kirjutan enne raamatu valmis ja siis vaatab edasi. Keeletoimetajaga on juba töö kokku lepitud, kujundajaga ja trükikojaga veel mitte. Ja ma ei tahaks vist ikka sel aastal seda välja anda, ei taha jõulurallis sellega osaleda. Pigem ilmutaks selle veebruaris, et siis ehk saab jälle märtsi alguses NÖFFil esitleda. Kuigi see koroona võib muidugi kõik plaanid vussi keerata. Pagana koroona, ma ütlen, tõsiselt kõrini on juba sellest pidevast muretsemisest ja ettevaatlik olemisest. 
Rohkem vist täna kirjutada pole. Nautige ilusat sügist!

Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: