jaan
15

Ilus talvMaire Forsel

Peaks vahepeal midagi ilusat ka kirjutama. Näiteks seda, kuidas ma üleeile Eesti vabakssaamist tähistasin :) Sest täpselt selline tunne mul oli, et nüüd saab meie riik jälle vabalt arenema hakata. Ma ei taha poliitikasse praegu rohkem minna, kuigi ka minus tekitas hämmingut, et kuidas me saame teha valitsuse erakonnaga, kes on uurimise all, aga siis sain aru, et polegi variante rohkem. Mulle väga meeldib, et mingid tigedad ja ülbed kaabudega mehed ei pea seal hetkel läbirääkimisi, vaid peamised juhtfiguurid on naised, kes on üksteisega tükk maad sõbralikumad. Eriti äge oleks, kui naiste osakaal saaks valitsuses olema pool ministrikohtadest - see looks veelgi suurema tasakaalu riigis ja selle kasuks räägiksid ka kõik kaasaegsed juhtimisteooriad. Aga eks me näe, praegu igatahes sujub kõik ilusti ja nii tore on vaadata, kuidas rahvas rõõmustab, justkui suur murekoorem oleks neil õlgadelt võetud. Mingi mõttetu referendumi peale raisati väärtuslikku aega, lisaks sai üks proua ekrelane täiesti karistamatult niite tõmmata, et meie maksuraha liiguks tema enda taskusse, aga mis sest enam. See proua istub nüüd lukustatud kambris ja mõtleb elu üle järele ja Eesti on saanud uue võimaluse. Ja mina küpsetasin purukoogi, sest see oli ainuke, mille jaoks oli komponente kodus võtta. Väljanägemine pole suurem asi, aga maitses imehea.

Eile oli meil toidupoepäev. Püüame käia korra nädalas ja rihtida nii, et kui on mingeid pakke saada, siis need ka selleks ajaks ajastada. Ma lõpetasin mõni päev tagasi Ilmar Talve "Kutsumatu külaline" lugemise ja avastasin, et tal on oma pagulaselust kolmas osa ka kirjutatud. Kuna need on nii ammu välja antud, siis müügil muidugi enam pole, aga oma suureks üllatuseks leidsin selle Raamatuvahetusest. Talve "Kolmas kodumaa" räägib nende pere elust Soomes. Rootsis elasid nad 14 aastat ja selle aja jooksul oli tal pidev rahahäda ja eluvõitlus. Soomes sai ta ülikooli tööle ja elu läks paremaks. Kuulsin sellest Talve raamatust Plekktrummi uuest raamatusaatest, kus Tiit Hennoste seda soovitas. Tore, et meil selline uus kultuurisaade on ETV2s, muidu ei teakski mõnda head raamatut tahta. Lisaks leidsin Raamatuvahetusest ka "Ruth Maieri päevikud" ja Ingrid Polikarpuse mälestusteraamatu. Ma ei tea, miks mulle meeldib lugeda teise maailmasõja aegseid ja järgseid mälestusi - vist sellepärast, et hetkekski meelest ei läheks, kui hästi me täna elame. Üldse meeldib lugeda kõige rohkem just eelmise sajandi elu-olu kohta ja õnneks neid raamatuid jagub rohkesti. Need kolm raamatut sain paari euro eest, Raamatuvahetus on ikka üks tore koht.


Nüüd alustangi kõigepealt selle Ilmar Talve raamatuga ja siis vaatan edasi. Eile märkasin Selveris Tove Janssoni raamatut "Aus pettur" ja ei suutnud kiusatusele vastu panna, nii et seegi nüüd siin lugemisjärge ootamas. Natuke kahju, et selle eestikeelse ostsin, tema asju võiks lugeda originaalkeeles, aga pole siin ju võtta neid kohe kui tahaks. 

Rootsist tellimine on väga vaevaline ja kallis ja Bookdepository on üldse pärast Brexiti jõustumist end Euroopale lukku pannud. Ilmselt ajutiselt, aga oli seda siis vaja. Ma ei mõista neid inimesi, kes on Euroopa Liidu vastu - peab olema ikka väga kitsas silmaring, et mitte aru saada, kui palju sekeldusi nõuab kaubavahetus. Inglased hakkavad alles kannatusi nägema. Juba võeti autojuhtidelt piiril kaasavõetud toidud ära, sest EL piirist ei või enam niisama kõike kaasa vedades üle sõita. Ma ise olen nii palju aastaid rahvusvahelises ettevõttes töötanud, et peaksin olema täielik ohmakas, kui neid aegu enne 2004. aastat tagasi ihkaksin. Õudne vaev oli üle piiride äri teha - kõik need deklaratsioonid ja autode piiril kinni jäämised, sest mingi paber kuhugi kadunud või mis iganes jamad. Keset pühapäeva võis mulle helistada suvaline transpordifirma, et appi aidake, meie auto ei saa tollist läbi. No kellele sellist jama vaja on? 

Raamatutest rääkides, siis esmaspäev on tähtis päev. Täna saatsin juba trükikotta saatelehed ära, et nad Apollo ja Rahva Raamatu tellimused trükikojast otse nende ladudesse saadaksid. Ise olen siin iga päev vormistanud eeltellimusi ja mulliümbrike virn on juba nii kõrge, et kipub ümber kukkuma. Kaks tellimust olid kümnele raamatule - need pean kuidagi teisiti pakkima. Aga muidu on tellitud kas ühe või kahe kaupa - mul süsteem selline, et kasutan kahes suuruses ümbrikke, nii et kui hakkan raamatuid ümbrikesse pistma, siis tean, et väiksemasse üks ja suuremasse kaks. Pean excelis muidugi arvestust ka - kohe kui pakk vormistatud, markeerin tellimuse kollaseks. Esimesel kahel päeval, kui eelmüüki alustasin, oli selline mäsu, et vormistasin ühe paki valesse pakiautomaati - esimest korda elus juhtus selline asi. Kuna ostja autoga ei liigu, siis jäi see mulle koolirahaks ja vormistasin uue saadetise. Tean, et saaksin raamatute saatmise ühelt firmalt ka tellida, aga nii paljud tahavad autogrammi, nii et pean ikka ise neid müüma. Kes autogrammi ei taha, see saab nagunii raamatupoodidest osta, Apollo juba teebki eelmüüki. Aga jah, ümbrikuvirn siin aina kasvab ja selle üle mul muidugi hea meel.

Eelmisel aastal mõtlesime Sandriga, et küll on hea, kui talvel lund ei ole - nüüd kõike seda ilu vaadates saan aru, et see oli üks väga rumal mõte. Sel aastal pole eriti vaja kuhugi autoga ka sõita ja siis pole vahet, kas teed on lumised või mitte. Istun siin kodus ja nii ilus on välja vaadata. Käisin ükspäev postkastide juures ja meie postkasti polnudki enam näha, suur lumine kuuseoks oli selle enda alla matnud. Ainult naabrite omad paistavad.

Klõpsisin pilte, et jääks mälestus kogu sellest ilust. Kuna on külm ja tuult pole, siis püsivad puud ka kõik lumised.

Elutoa aknast on selline vaade.

Eile tegime sauna ja kui hakkasin sinna minema, siis uksest välja astudes oli tunne, et sattusin muinasjutumaale. Tegin jälle mõned pildid, kuigi palja silmaga oli seda ilu rohkem näha. Ükskõik, millises suunas vaatad, igal pool on ilus.

Pean Haapsalu Kutsehariduskeskusele ühe loengu salvestama, aga paistab, et täna jälle ei jõua. Pool päeva olen arvutis sehkendanud - suhelnud klientide, õpilaste ja trükikojaga ja tegin ära ka kahe firma käibedeklarid. Loengud jäävad seega homseks. Panen nende jaoks kolm suurt teemat kokku, nii et seda annab sisse lugeda. Ongi parem, et salvestamine nädalavahetusele jääb, sest siis ei ole töökõnesid ja ei pea muretsema, et äkki keegi midagi kiirelt vajab. 
Ongi tänaseks kõik.

Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: