mai
12

Imeline EestimaaMaire Forsel

Lõpuks ometi läksid ilmad soojaks. Tegelesin eile pool päeva oma õpilaste kodutöödega ja uute loengute planeerimisega, aga kui õhtu kätte jõudis, siis sõitsime loodusesse. Mitte et meil siin maja ümber endal loodust ei oleks, aga kodulähedased tiirud on lihtsalt igavaks muutunud. 

Sõitsime Soela poole ja mõtlesime, et vaatame, mida RMK on Meiuste puhkealal ära jõudnud teha ja teate, see koht on lihtsalt imeline! Jalutasime piki mereäärt ja mina muudkui pildistasin ja pildistasin ja mõtlesin, et näitan pärast blogis kõiki neid võimalusi, mis sinna puhkajatele tehtud on, aga neid kohti oli nii palju, et lõpuks tundus juba mõttetu neid ükshaaval näitama hakata. Parkisime auto kõige esimesse parklasse, kus on ka Meiuste puhkeala kaart. Lugesin kaardilt kokku, et tehtud on lausa 11 puhkeala ehk siis 11 sellist kohta, kus on nii grillimisahi kui ka katusealune laua ja pinkidega. Kõigepealt kaart.

Selliseid parklaid, kus on ehitatud majakesed nii prügile, küttepuudele kui ka 2 välikempsu, on kokku neli. Kui siit Leisi poolt minna, siis teises majakestekompleksis on välikempsu ukse taha ehitatud ka kaldtee, et ratastooliga sisse pääseks. Sellised majakesed, kõik lõhnab veel värske puidu järele ja on ülimalt puhas ja korras.

Vasakpoolses majakeses on suured prügikastid.

Keskmises on küttepuud.

Ja parempoolses on kaks välikempsu.

Selliseid kohti on siis piki mereäärt lausa neli. Päästerõngas on ka juba välja pandud, RMK tavaliselt talveks viib need ära.

Pildistasin ka erinevaid puhkekohti, kuigi need on kõik üsna ühesugused. 

Enamus on täitsa mere kaldal, nii et kogu aeg on vaade merele. Siin kahjuks küll mere pool õhtupäikest ei ole, aga selle eest saavad telkijad hommikupäikest nautida. 

Üks grillimisplats oli tehtud ka merest veidi kaugemale.

Rand on siin selline, et praegu on kõigepealt pehme adruvall, mis on ilusti ära kuivanud ega haise, kuigi mu mees väidab, et see pidi jumalast hea lõhn olema :) No mittesaarlased ilmselt arvavad teisiti. Olenevalt veetasemest on vette minnes alguses kas väike kividega riba või siis kohe liiv. Me ise käime ka viimastel aastatel just seal ujumas, kuna neid kohti, kus saab privaatselt olla, on seal palju. Ja mul on alati kummitallaga ujumisjalanõud jalas, nii et need kivid, mis vette minnes on, ei sega kohe üldse. Ainuke miinus ehk, et kui seal lastega suvitada, siis pole sellist suurt liivaranda, kus lapsed saaks liivalosse ehitada. Samas on jälle palju kive ja merekarpe, mida ka lastel põnev korjata ja kui veetase väga madal, siis tekib ka liivarand. Panen ühe merevaate ka. Siin on näha kuivanud adruvall, aga pärast seda on praktiliselt kohe meres ka liivapõhi.

Lihtsalt imeline oli seal jalutada, käisime piki puhkeala lõpuni välja kuni mul läks loendamine juba sassi, et kui mitu neid puhkekohti sinna siis tehtud on. Ja mõtlesin, et elame ikka imelisel maal, kus riik on meile üle terve Eesti selliseid toredaid kohti rajanud, kus täitsa tasuta saab olla ja küttepuud ka riigi poolt olemas. Kui maksumaksja raha nii hästi kasutatakse, siis maksaks lausa rõõmuga makse sellele riigile :)

Pärast sõitsime edasi veel Tuhkanale, tehes väikese vahepõike Soela sadamas, mis ka on täitsa omaette vaatamisväärsus. Seal Soelas tuleb mul alati selline tunne nagu oleks kuhugi välismaale sattunud. Sest välismaa seostub ilusa korras keskkonnaga ja minu nõukaaegne meel pole vist siiani harjunud, et elame nüüd ise ka sellisel maal, kus aina rohkem ilusaid korras sadamaid ja tasemel puhkekohti. Tuhkanal jalutasime randa. Keegi oli seal rannas vingerdades metsa poole läinud. Ka mao tee kivil jätab jälje, liivarannast rääkimata.

Linnud laulavad, päike paistab ja loodus ärkab talveunest sellise kiirusega, et kastanilehed kasvavad ühe ööpäevaga lausa mitu sentimeetrit. Tegin koduaiast ka ühe pildi. Kevadised lilled hakkavad muru sees juba ära õitsema, nii et vist on muruniitmisaeg käes. 

Tegin eile siia privaatsesse blogisse ühe uue postituse ja saatsin mõnele inimesele kutsed. Õhtul sain teada, et vähemalt kaks inimest olid seda õngitsuskirjaks pidanud ja ilma mõtlemata ära kustutanud. Panen sellest kirjast siia ekraanipildi - kui sellise saad, siis tea, et see pole spämm. Ja kui ootad minult blogikutset, siis vaata igaks juhuks ka rämpspostkasti, sest meil endal maandusid need kutsed sinna. Imelik, et see platvorm, kus mul blogi on, on sellise spämmisarnase lahenduse teinud, aga nii ta paraku on. Privaatset blogi luban lugema neid, keda ma tõepoolest usaldan, kuna jagan seal veidi rohkem oma isiklikke mõtteid. Aga kutse siis selline, subjektiks on "Vaata peidetud lehte". Kui klikkad sellele sinisele nupule, siis saad siseneda oma e-mailiga ja valida endale ise parooli. Kui ühe korra oled nii sisenenud, siis samas brauseris avanevad hiljem kõik paroolialused postitused juba ise.


Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: