okt
13

InvesteerimisestMaire Forsel

Ma ei ole kunagi varem investeerimisest bloginud ja ega ma ei teagi, miks. Võib-olla sellepärast, et konkreetsetest rahanumbritest nagunii kirjutada ei taha, kui blogin oma nime all. Aga täna mõtlesin natuke ikkagi kirjutada.

Kunagi, kui käisin EASi kutsel Haapsalus mikroettevõtlusest rääkimas, siis püüdsin oma loengus näidata, et väljend "tööga nagunii rikkaks ei saa" ei vasta tõele. Kui ma väitsin, et saab ikka küll ka tööga rikkaks, kui vaid tahad, siis hakkasid mehed naerma. Just mehed, mitte naised. Ma ei tea, miks just meestel oli seda raske uskuda, aga kui siis selgitasin, mida mõtlen, siis nad muidugi enam ei naernud. Ma nimelt rääkisin, et see mõttetöö ja need otsused, mida sa oma elujärje parandamiseks teed, on ka töö. Mis tähendab seda, et kuigi sa oled tavaline palgatöötaja, kes saab näiteks Eesti keskmist palka, siis ikkagi on sul võimalik hakata investoriks ja investeerida alguses kasvõi 50 või 100 euro kaupa kuus, aga fakt on see, et mida varem sellega alustad, seda kauem jõuab see raha sulle passiivset tulu teenida. Ja kõik need investeerimisotsused, need on ka tegelikult vaimse töö tegemine, mis tulu toob.

Päris mütsiga lööma minna muidugi ei saa, nii et hea on omada võimalikult laiapõhjalist haridust, saada aru maailmas valitsevatest tendentsidest ja numbritega võiks ka muidugi sõber olla. Mis konkreetselt investeerimisse puutub, siis selle kohta on eriti just viimastel aastatel välja antud päris palju häid raamatuid, nii et võta lihtsalt kätte ja loe. Alustada võiks näiteks Jaak Roosaare Rikkaks saamise õpikust, seejärel võiks lugeda äsja välja antud raamatut rahaedu põhimõtetest.





















Roosaare raamat on selles mõttes hea, et kui sa pole väga selline tüüp, kes suudaks raha koguda, siis see raamat aitab natuke mõtteviisi muuta. Sa saad näiteks seda lugedes aru, et kõigepealt tuleb saada lahti kõrge intressiga krediitkaardivõlast ja alles siis on mõtet hakata investeerimise peale mõtlema. Noortel on enamasti ka kodulaen ja autoliising ja need on muidugi sellised asjad, millest loobuda ei saa, aga igasugused ülejäänud järelmaksud või väiksemad võlad võiks kõigepealt ära klattida ja alles siis saab hakata raha koguma ja tasapisi investeerima. Sellest kõigest Roosaare kirjutab, väga lihtsalt ja arusaadavalt. 

See rahaedu põhimõtete raamat ilmus alles hiljuti ja seal on juba ka investeerimisest juttu. Väga hea raamat kõigile, kes tahavad õppida rahaga tulusamalt ümber käima. Kirjutatud lihtsas ja arusaadavas keeles, paljude eluliste näidetega. See raamat võiks olla gümnaasiumis kohustuslik kirjandus, sest paljud ei oska täiskasvanunagi rahaga mõistlikult ümber käia, saati siis veel noor inimene, kes on alles ellu astumas.
Hea lugemine on see ka neile, kes unistavad oma kodust ja sellega seoses pole kindlad, kas kodulaenu ikka antakse - siin on sellises olukorras õigemini käitumiseks täiesti konkreetsed juhised.

Kui need kaks on läbi loetud, siis sealt edasi võiks juba lugeda aktsiatesse investeerimisest. Sellest on samuti Roosaare eraldi raamatu kirjutanud, kuigi nüüd seda üle lugedes ma mõtlesin, et praegusel koroonaajastul mõned näited ja soovitused seal enam ei päde, aga kes see oskas ette näha, et sellisesse olukorda satume. Samas suures plaanis on see ikkagi algajale hea õppimiseks.
Mulle endale meeldib rohkem Seppo Saario "Kuidas ma investeerin börsiaktsiatesse", aga selle kohta on paar inimest mulle öelnud, et tundus liiga raske. Ma ei oska hinnata, kas äkki neile, kes pole numbritega igapäevaselt tegelejad võiks see tõesti liiga raske olla, mulle ei olnud igatahes. 
Raamat annab aktsiatesse investeerimisest selge ja arusaadava pildi. Saario tutvustab oma pikaajalisele kogemusele tuginedes erinevaid investeerimisstrateegiaid, mis aitavad lugejal leida endale investeerimisturul osalemiseks kõige sobivama viisi, panna kokku hea tootlikkuse ja soovitava riskitasemega aktsiaportfelli ning vältida kahju.
Raamatust leiab vastuse muuhulgas järgnevatele küsimustele. Miks börsiettevõtted on parim pikaajaline investeering? Kuidas teha esimene aktsiainvesteering? Millal peaks ostma, millal müüma? Raamat räägib, kuidas investeeringuid tuleb valida ja millele investor peab tähelepanu pöörama, et saada endale tõeliselt väärtuslikke aktsiaid.
Teatud asjad on investeerimismaailmas A ja B, mis üldiselt kunagi ei muutu - näiteks ostude hajutamine, et saaksid pihta pigem madalamatele ja keskmistele hindadele, mitte ei ostaks ainult tipust. See on ostukulu keskmistamine, mis põhineb lihtsal matemaatikal: kui hinnad on kõrgemal, saad vähem aktsiaid, kui hinnad on madalamal, saad sama summa eest rohkem. Aga järjepidevalt sama summat investeerides tekibki väärtpaberi keskmine soetushind ja sa ei riski sellega, et ostad pidevalt liiga kallilt. Ma rohkem detailidesse ei lähe, sest seda kõike saab nendest raamatutest lugeda. 
Ega ma tegelikult mingit nõu ka siin ei kavatse anda, sest igaüks peab ise otsustama, mis talle parem on. Pealegi on meil Eestis mitmeid investeerimisest blogijaid, kes viivad läbi ka koolitusi, nii et mina olen nende kõrval lihtsalt üks amatöör. Samas ettevõtluse õpetajana ma pean neid teemasid natuke siiski valdama, kuigi käsitööettevõtluse õpilastele ma pole neist asjust rääkinud, sest investeerimine pole moodulis sees. 

Aga ühesõnaga - need, kes täna alustavad, neile on asi üsna lihtsaks tehtud. Esiteks saab nüüd juba mitmes pangas osta Balti aktsiaid nii, et kuni 30000 on hooldustasuta. Ja LHVs on võimalik avada kasvukonto. Minul on Balti aktsiad ostetud Swedis ja Kasvukonto kaudu investeerin indeksfondidesse. Seal peab ise valima, millistesse indeksitesse investeerida ja minul on valitud kaks suurt fondi - tehnoloogiaaktsiad ja meditsiin. Valisin need sellepärast, et näen neil tulevikku. Kusjuures huvitav on jälgida, kuidas erinevad uudised aktsiahindu mõjutavad. Näiteks täna tuli välja uudis, et Johnson ja Johnson pani koroonavaktsiini uuringud seisma, kuna ühel katseisikul kuuekümnetuhandest tekkisid mingid kõrvalnähud. Ja minu meditsiiniindeks läks kohe punaseks. Õhtuks oli õnneks jälle roheline. Samasugune päevane miinus tekkis eelmisel korral siis, kui teatati, et mingi koroonavaktsiini tegemine on seisma pandud - tookord oli mingi teine põhjus, aga samamoodi aktsia kohe langes.

Üks teine asi ajas mind ka täna täitsa naerma - Äripäevas investor Toomas Kivimägi kommenteeris, et Tallinna Kaubamaja aktsia ilmselt lähipäevil langeb, misjärel otse loomulikult langeski, sest alati on mingi seltskond neid, kes sellise artikli peale kohe müüma tormavad. Tegelikult avaldas kaubamaja just oma poole aasta tulemused ja polnud seal midagi sellist, mis oleks pidanud ärevaks tegema. Täitsa korralik kasum koroonaaja kohta. Ma Balti aktsiad olengi jätnud omale sellised, mis peaksid hästi vastu pidama ka vaatamata viiruse levikule. Väga imestasin näiteks, kui mõned tuntud investorid hakkasid põhjast Tallinki ostma, sest ma ei kujuta ette, kui kaua nad ootama peavad, enne kui see firma uuesti korralikult jalule saab. Mina turismisektoriga ei riski, kuigi jah, neil on ka kaubavedu, aga ikkagi - ma ei näe neil praegu väga helget tulevikku. Ma ostsin hiljuti juurde hoopis Harju Elektri aktsiaid, sest nende kohta tuli välja uudis, et nad võitsid Soomes ühe suure mitme aasta pikkuse hanke. Ma päris imestasin, et kohe samal päeval aktsia hind üles ei läinud - see läks üles alles nüüd, kui sellest uudisest juba nii kuu aega möödas, nii et sellel uudisel ei olnud enamusele ilmselt erilist mõju. 

Üldiselt olengi aru saanud, et paljudel väikeinvestoritel puudub arusaam majanduse ja ettevõtete toimimisest, nii et nad ei oska ise otsustada, milline tulevik võiks ettevõtetel olla. Nii nad siis jälgivadki uudiseid ja hinna liikumist ja püüavad osta võimalikult odavalt, arvestamata, et ettevõttel ei pruugigi mingit tulevikku olla. On isegi neid, kes ostavad vaata et pankroti serval kõikujaid ja kui selleks on moetööstusettevõte, siis aru ma neist küll ei saa. Natuke kurb on tegelikult see, et nii suur seltskond ajaleheuudiste peale ostma-müüma tormab, mis tegelikult paneb hinnad vahel täiesti ebaratsionaalselt kõikuma, aga selline see elu börsil juba kord on.

Ahjaa, pensionisambad. Mul teist sammast ei ole, aga kolmas sammas on selline instrument, mida ma igal juhul algajale soovitada julgen. Kui oled mikroettevõtja ja maksad endale vaid alampalka, siis ei ole sinna mõtet muidugi raha panna, aga kui saad palka üle Eesti keskmise, siis on III sammas üks parimaid ja ohutumaid investeeringuid. Minul on III sammas Tulevas ja hea on see selle poolest, et esiteks maksab riik sulle investeeritud summadelt 20% tagasi juba järgmise aasta märtsi alguses. Arvestama peab vaid, et aasta jooksul saad niimoodi III sambasse investeerida 15% oma brutopalgast. Näiteks kui su brutopalk on 1500 eurot kuus, siis aastapalk on 18000 ja sellest siis 15% ehk 2700 eurot on mõtet panna kolmandasse sambasse. Märtsi alguses saad tulumaksu tagasi sellelt 540 eurot ja see ei sõltu sinu kasutatud tulumaksuvabast osast, see on eraldi arvestus. Kui oled 55+, siis pead III sambast raha välja võttes maksma ainult 10% tulumaksu, ainult et enne pead olema vähemalt 5 aastat seda sammast omanud - kui varem võtad, siis maksad riigile selle 20% tagasi. Aga mõtle, selle 540 eurot saad ju kohe uuesti teenima lükata! Ma ikka vahel imestan, et riik on nii soodsa instrumendi meile teinud. Sisuliselt on igal aastal sama aasta sissemaksetelt 20% tootlust garanteeritud. See pole muidugi tootlus, aga selline tunne on küll seda raha saades, sest saad selle ju kohe uuesti kasutusse võtta ja kasvama panna. 

Peab muidugi arvestama, et mõnikord näed ka miinuseid, aga pikas perspektiivis ei tohiks neid eriti tekkida. Sõltub muidugi, milliseid riske oled võtnud. Näiteks Tuleva III sammas on ka suures osas indeksitesse paigutatud, nii et risk on tegelikult üsna väike. Nendes indeksites on lihtsalt nii palju erinevaid ettevõtteid, et kui üks läheb pankrotti, siis teised sajad ettevõtted jäävad alles ja see üks ei mõjuta sinu portfelli eriti. Nii et mina arvestan, et kõigepealt peab III sammas olema täiel määral kasutatud, nii palju kui 15% välja veab, ja alles siis vaatan, kuhu mujale investeerida. 

Need olid siis minu kui eraisiku investeerimiskogemused ja mõtted. Kunagi ehk kirjutan ettevõtte kaudu investeerimisest ka. Aga kui sind see teema huvitab, siis guugelda ja leiad mitu blogi, kust saab hulganisti häid mõtteid ammutada ja nii omale asi selgemaks teha. Kindel on see, et kui sul on, mida investeerida, siis pole mõtet seda raha niisama kontole koguda, sest see vaid kaotab seal ajaga väärtust. Mingi meelerahufond peab muidugi olemas olema, aga kui see juba on, siis anna aga tuld ja investeeri! See on nii jube põnev maailm minu arvates :)

Kommentaarid: 1

  • Maire14. okt

    Leidsin ühe huvitava podcasti samal teemal:
    https://soundcloud.com/investeerimisklubi/rahaedu-pohimotted-kristjan-liivamagi-tarvo-vaarmets-ja-tonn-talpsepp

Lisa kommentaar

Email again: