sept
06

Juba paremMaire Forsel

Ma sain nüüd omale isikliku unemasina, lillekestega ja puha :)

Haigekassa maksis sellest 90% kinni, nii et palju raha ei kulunud. Tahtsin tegelikult lisaks proovida ka täisnäomaski, aga kompenseeritakse vaid üks mask aastas ja arst arvas, et kui ühega oled harjunud, siis pole vahetamine hea. Nüüd siis jätkangi ninamaskiga ja lisaks sain juurde niisutuse ja soojenduse, mida testmasinal ei olnud. Kui selle uue aparaadiga esimesel hommikul ärkasin, siis pani imestama, et ekraanil ei näinud numbrit "Events per hour". Testmasinal oli see olemas ja panin omale iga päev kirja selle, et jälgida arenguid. Reedel arst ütles, et pean seda numbrit jälgima ja kui see on üle 5 pikemalt, siis pean minema vastuvõtule. Asja sisu siis selles, et tunni jooksul ei tohiks üle viie hingamisseiskumise olla. No ja nüüd ma seda numbrit ei näegi. Uurisin juhendit ja lugesin sealt välja, et seda ma ise seadistada ei saagi, nii et kavatsen homme haiglasse helistada ja uurida, miks ma ei näe seda numbrit, kui arst ju palus seda jälgida. Võimalik, et pean selle aparaadiga uuesti haiglasse sõitma ümberseadistamiseks.
Magada on selle toru otsas suht ok. Vaid mõnikord öösel hakkab mask kusagilt õhku läbi laskma ja siis on tülikas leida õiget asendit, et mask uuesti paigale jääks. Üks natuke naljakas öö oli ka - nimelt kui esimesel ööl selle uue aparaadi otsas magasin, siis nägin hommikupoole unes, et olin kusagil rannas, kus olid hülged ja ma tahtsin minna lähemale, et neid pildistada ja üritasin siis kellelegi hüüda, et seda teha tahan. Hüüdmise asemel aga pahises suust vaid suure survega õhku välja ja ühtegi sõna öelda ei suutnud. Ja nii mitu korda, muudkui püüdsin paaniliselt midagi hüüda ja õhku aina pahises ning ei ühtegi sõna. Lõpuks ärkasin üles ja sain aru, et ma olin läbi une rääkida püüdnud ja selle peale siis ärkasingi lõpuks, sest on väga ebamugav tunne, kui teed suu lahti ja sõnade asemel väljub vaid õhk ja seda sellise survega, nagu oleksid õhust tühjaksjooksev õhupall. Kui aparaat töötab, siis ei saa ju sõnagi rääkida ja tegelikult just sellepärast ma tahtsingi täisnäomaski lisaks, et sellega võib suu lahti olla ja midagi ei juhtu. Samas ninamask on ilmselt etem, kui öösel peaks elekter ära minema - aparaat lõpetab siis õhu andmise ja ma saan kohe suu kaudu hingata, mitte ei lämbu seal maski sees kuni selle eest ära võetud saan. Meil kodus õnneks vool käib väga harva ära, aga mõnikord oleme hommikul ikkagi märganud, et elektroonilised kellad on paigast ära läinud. Ma natuke pelgan seda voolukatkestust, aga ega midagi parata ka pole. 

Kuna ma olen juba pikemat aega erivajadustega, mis puudutab magamist ja nüüd on lisaks veel ka see aparaat, siis olen väga tänulik, et Olustveres mu uus tunniplaan hakkab välja nägema nii, et ma ei pea sinna ööseks jääma. Kui eelmisel aastal sinna ööbima jäädes vedasin oma nn seljavalupatju kaasa, siis nüüd oleks lisaks veel ka see aparaat. Aga mu tunnid on pandud nüüd laupäevadele ja sellise arvestusega, et jõuaksin hommikul saarelt kohale sõita ja samal õhtul tagasi. Eile oligi mul seal esimene koolipäev ja täna olen jube väsinud. Pole ju harjunud nii pikalt pingutama ühel päeval, lisaks avastasin, et minu artroos, mis kodus olles eriti tunda ei anna, lõi eile õhtuks uuesti täiega välja - nimelt autorooli hoidmisest. Uskumatu lihtsalt, ei oleks osanud sellist asja kartagi, aga tuleb siis välja, et kui pean rooli mitu tundi järjest keerama, siis õhtuks käed valutavad. Mitte ainult õhtuks muidugi, ka praegu on pöidlaliigesed valusad. See on haigus, mille tõttu on mulle määratud vähenenud töövõime ja kahjuks pole selle ravimiseks ka eriti midagi võimalik ette võtta, sest välja seda ei ravi. Ma tean lihtsalt, et pean oma käsi hoidma - ei tohi neid külmetada ega ka liialt väsitada, aga see väsitamine just eile toimus. Õnneks pole mul väga sageli vaja pikki sõite ette võtta tänu koroonale, sest paljud asjad toimuvad veebis. Ja kui järgmine kord kuhugi sõitma pean, siis panen kohe hommikul ortoosid - see peaks natuke aitama, sest fikseerib käed ära. 

Aga Olustveres oli tore. Minu uus viienda taseme grupp on hästi aktiivsed ja küsivad palju, nii et loengute ajal läks mitmel korral aruteluks erinevatel teemadel. Kaks õpilast on juba varasemast tuttavad, kuna olid mu esimeses Olustvere grupis ja jätkavad nüüd teisel erialal. Sel aastal on äriplaani vorm uus, nii et õppimist on meil seal kõigil, ka neil, kes varem edukalt äriplaane kaitsnud, aga küll me koos hakkama saame.

Ja Olustveres on nii ilus. Mulle seostub kooli ja õppimisega nüüd kaks väga armsaks saanud kohta - Tartu Toomemägi ja Olustvere mõisapark :) Sest mõlemas olen eriti palju olnud just sel ajal kui lehed hakkavad puudel oma värve näitama ja on selline ilus varasügisene aeg. Eile oli nii soe ilm, et jalutasin natuke ümber maja enne kui tunnid algasid.
Selles käsitöömajas toimub enamus minu tundidest:

Majast paremal on üks suur kastan, mille alla alati oma auto pargin. Auto ise pildile ei jäänud, see punane maja kõrval on kellegi teise oma, aga kui olin oma auto ära parkinud, siis avastasin, et auto kohal on palju kastaneid. Sügisepoole pean vist mujale parkima, sest need kastanid on päris kopsakad pommid, mida oma auto katusele just ei tahaks.

Vaatasin ülevalt klassi aknast välja ja avastasin, et sealt paistab üks kooli katselapp. Kasvatavad seal igasuguseid söödavaid asju.

Läksin pärast lähemalt vaatama, mis neil seal on, sest ülevalt paistis üks punane taim, mille värv oli lausa silmipimestavalt ilus. Tuli välja, et see on lehtpeet ehk mangold, millel süüakse nii varsi kui lehti. Üks õpilane eile ütles, et ta kavatseb seda järgmisel aastal oma lillepeenrasse istutada. Peaks ka seda tegema, kuigi nendega on omajagu mässamist, sest taimed vajavad ettekasvatamist. Aga vaata kui ilus:

Lähemalt vaadates olid üldse kõik asjad seal katselapil väga lopsakad:

Ja kressi ehk mungalille oli ka palju:

Pargis on tiikidel jube palju parte, kusjuures nad on nii paksud, et vaatasin, et mõni lausa taarub käies :) Tahtsin neid lähedalt pildistada, aga nad panid kohe ajama, kui lähemale liikusin. Siin pildil mõned paistavad, kui hoolega vaadata.

Siin murul oli mitu prisket parti, aga kõik põgenesid vette:

Käisin ükspäev siin oma metsas ja mere ääres jalutamas ja vaatamas ega seeni pole, aga mitte ühtegi söödavat seent ei näinud. Leidsin hoopis ilusad punased kibuvitsamarjad, mis olid mu kummikutega täpselt ühte värvi, aga pildilolev läige muutis kummikud heledamaks. Ma ei tea, mis värk sellega on, aga looduses on nii palju ilusat punast sel sügisel.










Järgmisest nädalast loodan, et saan rahulikult oma raamatut edasi kirjutada. Kooliasju ja igasugu muid töid on ka vaja teha, aga suurema osa ajast tahaksin pühendada kirjutamisele. Vahel mõtlen, et naljakas, kuidas mulle pikka aega tundus, et mul pole meie kahe maja peale kokku mitte ühtegi sellise vaatega tuba, mis aitaks keskenduda ja kirjutada. Unistasin sellest, et saaks istuda kirjutuslauaga akna all ja vaadata kas merele või järvele või et oleks miskine ilus avar loodus. Olen alati arvanud, et see aitab loomingule kaasa ja arvan nii ka praegu veel. Mida ma aga ei teadnud, on see, et meil ju tegelikult on üks selline tuba täitsa olemas, kus hea kirjutada on. Siin paistab muidugi igast aknast rohelus, sest loodus ongi kõikjal ümberringi, aga sel aastal on akaatsiad end maja ees väga laiali ajanud ja suureks kasvanud. Lisaks on akna all hakanud ise metsviinapuu end mööda seina üles ajama - ilmselt me selle siiski võtame maha, et mitte seina rikkuda, aga praegu nad veel on alles. Ja nüüd ongi nii, et kui istun oma kirjutuslaua taga, siis paistab ühest aknast džungel - no nii lopsakas on kõik, et päriselt ma imestan, et ma istun Eestis mitte kusagil keset Amazonase vihmametsi :) Väga mõnus igatahes ja unistus merevaatega suvilast on küll alles, aga ei tundu enam hädavajadusena. Õhtul, kui väljas on pime ja maja fassaadituled on põlema läinud, on veel eriti hubane siin kabinetis istuda. Need varjud aknal on ilmselt sellepärast, et putukavõrk on veel ees. No igatahes - mul on tingimused olemas ja nüüd tuleb lihtsalt tööle pihta anda.

Sel nädalal tuli välja uudis, et börsile on tulemas üks uus tegija. See tundub huvitav ja võimalik, et juba septembris on ta olemas. Ühes finantsvabaduse grupis juba keegi küsis, et kas kavatsete investeerida ja mind väga imestas, kui ebapädevad kommentaarid seal paarilt mehelt tulid. Võrreldi seda ettevõtet näiteks Tallinkiga, kuigi tegevusvaldkond on absoluutselt erinev ja vägagi perspektiivikas, isegi koroona ajal. Küsiti seal, et kas kavatsete investeerida ja keegi ei vastanud, et kavatseb jah. Minu arvates on sellega samamoodi nagu heade seene- või marjakohtadega - kellel teadmine olemas, kus need asuvad, siis ega neid kellelegi ei avalikustata. Nii et kui mul on õnnestunud üks hea investeering teha, siis ma räägin sellest heal juhul tagantjärele, mitte ei hakka juba ette reklaamima, et kõik sellele tormi jookseksid :)

Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: