juuni
13

JuunihommikMaire Forsel

Istusin elutoas tugitoolis ja hingasin sisse hurmavaid lõhnu, mis avatud aknast majja voolasid. Lõpuks otsustasin, et lähen vaatan, kas tõesti aknaalune pargiroos üksinda nii hästi lõhnab. Väljas on õhk lausa uimastav ja avastasin, et see lõhnade segu, mis akendest tuppa voolab, koosneb peamiselt pargiroosidest, piibelehtedest ja jasmiinist. Imeline aeg. Püüdsin mõned hetked pildile, et see ilus hommik ei ununeks. 
Kabineti akna all on vaid mõned õied lahti, aga lõhn on selline, et kirjutuslaua taga istudes on tunne nagu oleks kuhugi mõnusasse lapsepõlve suvesse tagasi eksinud.

Esimesed pojengid on oma õied avanud. Terrassiesises peenras veel õisi ei ole, aga maja seina ääres on ilmselt soojem, et siin juba õied lahti löönud.

Minu lemmikud suured moonid hakkasid õitsema paar päeva tagasi. Kui Raplas elasin, oli mu pensionäridest naabritel see sort maja seina ääres ja alati mõtlesin, et tahaks nii väga seda oma aeda, aga ma ei julgenud neilt küsida. Vaid kaks korda kolimist ja lõpuks saingi omale sellise kodu, kus need lilled ees ootasid :)

Neil pole veel kõik õied lahti, aga juba on nii-nii ilus. Ametlik nimetus on neil Idamagun (Papaver orientale) ja seda leidub Eestis mõnes paigas ka looduses. Korjata neid ei tohi, sest taim on kantud Eesti ohustatud liikide punasesse nimestikku.

Rabarber ei ole veel üle kasvanud, nii et võiks vähemalt korra veel neist kooki küpsetada.

Sander otsustas jätta ühe osa murust niitmata, et putukatel oleks, kus elada ja metsalilledel, kuhu õitsema tulla.

Maja lõunapoolsete akende all on ka üks niitmata laik, sest siin õitseb juba mitmendat nädalat  Põld-kadakkaer.

Varemerohud koguvad ka õitsemiseks hoogu. Meil on neist terve pikk hekk, mille tavaliselt pärast õitsemist maha niidame, nii et sügiseks jõuavad uuesti päris suureks kasvada. Üks moon on sel aastal teiste juurest jalga lasknud ja varemerohtude vahele omale uue kodu leidnud :)

Elumaja seina ääres ka juba õitsevad.

Piilusin kasvuhoonesse ka sisse. Kurkidel on juba mõnesentimeetrised viljad otsas, nii et varsti ei pea poest enam kurki ostma.

Ma ostsin eile omale uue võrkkiige, sest vanal pudenesid nöörid katki. See tundub isegi mõnusam kui vana kiik, sest kangas on venivam ja ei teki tunnet, et kohe kukud üle ääre. Sellest kiigest saab minu suvine raamatulugemise koht.

Sel nädalavahetusel on lihtsalt imelised suveilmad - sooja veidi üle 20 kraadi, nii et pole liiga palav ega ka külm. Igatsus laste järele on ainuke, mis sel suvel kurvaks teeb. Ma ei julge Rootsi sõita ja sealt pole mõtet siia reisida, sest tuleks jääda kaheks nädalaks karantiini ja mis puhkus see on, kui pead kusagil ühes kohas paigal olema. 
Nii tulebki mul ilmselt suurem raamatulugemissuvi, kui tavapäraselt on olnud.

Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: