apr
01

Koroonasaare kroonika2Maire Forsel

Eelmisest postitusest on mõni päev möödunud, nii et püüan jälle siia midagi dokumenteerida meie eriskummalisest olukorrast. Päevad on tegelikult väga sarnased, nii et kui täna hommikul ärkasin, ei suutnud esialgu mitte kuidagi meenutada, kas on nädalavahetus või tööpäev. Pingutasin mõelda ja siis meenus, et õige jah, täna on 1. aprill ja palkade ning aruannete esitamise ja maksude maksmise kuupäev. Ma oma osaühingutes teen TSD aruanded alati ära kohe kui uus kuu käes, et oleks kindel, et ei unusta. Suhtlesin mitu korda raamatupidajaga, kontrollisin kahe ettevõtte palgad ja lõpuks kui raamatupidaja oli maksekorraldused panka üles pannud, käisin neid kinnitamas. Selleks hetkeks, kui lõpuks palgad makstud sain, oligi lõuna juba käes, nii et hakkasime valmistuma päeva raskeimaks katsumuseks - poodi minekuks. Homme oleks saanud eelmisest poeskäigust täpselt kaks nädalat täis ja tegelikult ega me nälga poleks jäänud, sest üht-teist siin veel oli, aga külmutuskapp oli tegelikult täitsa tühi, nii et otsustasime ikkagi täna minna. Meil on nüüd selline süsteem, et käime poes kaks korda kuus ja võtame mehega mõlemad eraldi käru, mille siis kuhjaga täis laome. Aga see praeguse aja poeskäimine on ikka jube tüütu - kummikindad kätte, maskid ette ja siis tuleb pidevalt jälgida, et ei katsuks nägu kätega. Tellisin Rahva Raamatust ka uusi raamatuid, aga koju jõudes tõstsin raamatupaki trepile, et sellel olev võimalik viirus jõuaks ära kaduda. Paberil pidavat viirus nakkusohtlikuna püsima kuni kolm päeva, nii et ma ootan kuni julgen selle avada. Orissaares on koroona kõvasti sees ja Muhu pakiautomaati saadetud pakid käivad kõik sealt läbi, nii et parem olla ettevaatlik.

Trepp on peaaegu 100 aastat vana, isegi koiaugud on näha. Kui maja renoveerisime, siis jätsime vana trepi alles, lasime selle vaid üle värvida. Nii see pakk siin ootab:

Raamatupakk käes, läksime Muhu Coopi. Täna oli seal veidi rahulikum ja head meelt tegi see, et enamusel ostjatel olid maskid ees. Ma ei tea, mis värk nende pensionäridega on, aga neid ma pole veel mitte ühtegi poes maskiga näinud. Täna jälle üks Muhu mutike oli ilma maskita. Kui nooremad tõmbavad kasvõi salli suu ette, siis vanematel inimestel ei ole midagi. Ilmselgelt ei suuda nad tekkinud ohust adekvaatselt aru saada. Poeskäik osutus täna tohutuks katsumuseks, sest kui ostud tehtud ja tahtsime maksma hakata, oli puldisüsteem tuksis. Sander läks oma käruga kassasse ja mina sellesse automaatkassasse, kus ise piiksutada ja kaaluda tuleb. Oeh, see oli kohutav katsumus terve kuhjaga korvitäis uuesti läbi piiksutada ja seejärel kaalule mahutada. Müüja käis mul mitmel korral abiks, sest seemnepakid on näiteks nii kerged, et see kaal neid üldse ei registreerigi, nii et aparaat muudkui teatas, et aseta kaup kaalule, kuigi ma juba ammu olingi seda teinud. Kogu see aktsioon mõjus kui tõsine trenn ja kui pärast koju jõudsime, siis treening jätkus, sest otsustasin seekord pakendid ka ära desinfitseerida. Süsteem oli selline, et võtsin järjest kottidest kaupu, pihustasin 80%-lise viinaga üle ja panin lauale. Kui nad seal natuke kuivanud olid, siis alles panime külmkappi. Kõik pudelid ja pakendid ja munakarbid ja kilekottides leivad sai üle pihustatud. Lisaks kallasime kõik apelsinid ja mandariinid kraanikaussi ja pesin need sooja seebiveega üle. Ma vanasti ikka mõtlesin, et mida see seebiga pesemine aitab, aga tänaseks olen nii palju targem, et tean, et viirus ei ole samasugune elusorganism nagu bakter, vaid on üksikud molekulid, mis sisenevad peremeesorganismi rakkudesse. Viirus seisab paigal seal, kuhu ta on sattunud ega hüppa sulle ise ninna, vaid saab sind tabada näiteks, kui keegi haige sinu poole aevastab või köhib. Ja seebiga pesemine mõjub sellepärast, et igal viiruseosakesel on ümber rasvakiht, mille seebivaht lahti lahustab. Ja kui see rasvakiht on lahustunud, siis ei saa viirus enam paljuneda vaid hävib. Selline lihtsustatud kirjeldus, aga seebiga pesemine tõesti aitab. Kui lõpuks kõik toidud ja joogid olid ära paigutatud, olin läbi nagu läti raha. Jube töö, aga nüüd on jälle kaks nädalat turvalist elu, mil pole vaja ühegi inimese ega viirusega kohtuda.

Mõtlesin, et need ajad, mil kahe nädala toit hakkab otsa saama, on mõneti ohtlikud. Kui eestlasi Siberisse viidi, siis tuldi paljudesse kodudesse ööl vastu neljapäeva või neljapäeva varahommikul, nii et neil peredel ei olnud isegi leiba teele kaasa võtta. Sest neljapäev oli leivategemise päev ja küüditamise hetkel olid kapid tühjad. Nii on mul mingi väike kartus geenides, et paljugi mis. Mitte et keegi tuleks Siberisse viima, aga kui tekiks veelgi kriitilisem olukord ja see satub just sellele hetkele, kui toit otsas ja poodi tahad minna, aga enam ei saa. No loodame, et tänases olukorras midagi sellist ei juhtu.

Koju jõudes saatsin oma õpilastele ära kaks videoloengut. Olen endas natuke pettunud, et olin loenguid salvestades valesti fokuseerinud ja mõnede slaidide pealkiri ei jäänudki filmile. Algaja asi, järgmine kord püüan targem olla. Õnneks heli sai kvaliteetne ja kirjutasin õpilastele, et nad saavad Moodle'ist võtta kvaliteetsed slaidid ette. Mõlema loengu lõppu tegin ühe slaidi juurde, kuhu panin kontrollküsimused, millele nad peavad vastused saatma 15. aprilliks. Pidin seda tegema, sest kuidagi pean suutma kontrollida, kas nad ikka on need loengud ära kuulanud, sest muidu ei saa neile arvestusi välja panna. Kursus mul nendega veel ei lõpe, ühe päeva loengud on veel jäänud enne suve, nii et pean ilmselt veel mõned videoloengud tegema.

Täna saabus Kuressaarde kaitseväe välihaigla. Selle saabumine oli nii sürr vaatepilt, nagu sõda oleks käes ja tegelikult mis ta muud ongi, kui sõjaolukord. Paljud arvavad, et see üleilmne pandeemia hoidis ära kolmanda maailmasõja ja täitsa usun, et see nii võib olla. Panen siia ajaloo jäädvustamiseks sellest kolonni saabumisest haigla juurde pildi ka:

Täna hommikul helistas mulle EPLi ajakirjanik Krister Paris ja palus, kas ma võiksin anda neile kommentaari Tallinna ja Harjumaa lukkupanemise kohta. Ma esialgu ütlesin talle, et ma ei usu, et mul on pädevust selle kohta midagi arvata, aga kui olime pikemalt rääkinud ja ta ütles, et võtab arvamuse peale minu veel mõnelt inimeselt, siis olin nõus. Ilmselt ilmub see homses lehes, sest tal oli kiire seda päeva jooksul kätte saada.

Tegime täna sauna ja kui saunast tulin, siis märkasin maja ees suure kastani all ilusaid kellukesi:

Ja eile avastasime, et üks kaelustuvide paar on meie õue peal end sisse seadmas. Kevad on käes ja loodus ei tea koroonast midagi. Lindude ja loomade jaoks tuleb suvi peaaegu tavapärane - vaid selle vahega, et inimesi ja autosid on väljas vähem liikvel, nii et loomad liiguvad julgemalt külateedel ringi. 
Tänaseks olen täpselt kuu aega olnud isolatsioonis. Paljud minu head sõbrad on koroonas, ise olen siiani pääsenud, sest olen tõesti otsustanud, et maksku mis maksab, seda viirust mina oma kopsudesse ei lase. 
Olge teie ka terved!


Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: