juuli
24

KulgemeMaire Forsel

Ilmad läksid jahedaks ja mul tekkis uuesti kirjutamise isu. Olen uuest ettevõtlusõpikust 10% kirja saanud ja praegu on tunne, et asi edeneb. Püüan järgida nii ettevõtliku kooli põhimõtteid kui ka kutseõppes ja gümnaasiumis kehtivaid ettevõtluse mooduleid ja niimoodi kindla skeemi järgi kirjutada polegi eriti raske. Lihtsalt aega võtab. Arvutasin välja, et vajan umbes ühte kuud pidevat töötamist ja siis peaks käsikiri üldjoontes valmis olema. Eestis on üsna häid ettevõtlusõpikuid, mida saab kasutada ja püüan neid mitte matkida - minu stiil on ikka nagu alati kogemuspõhine ja eesmärk selle raamatuga näidata, et ettevõtlus on väga lihtne asi, et seda ei ole vaja karta. Püüan kirjutada innustava ja julgustava variandi, nagu ikka. Juttu tuleb ka loovusest ja kuidas seda endas suurendada - sest ilma loovuseta äriideid ei teki ja probleemidele on lahendusi raske leida.

Ma pole Hegega isegi veel rääkinud, et midagi sellist teen, aga täna juba märkisin peatükkide vahele illustratsioonide ideid. Arvan, et must-valged joonistused võiksid selles ikkagi olla, sest muidu jääb liiga kuiv ja igav. Väga loodan, et suudan töötempot nii hoida, et millalgi augustis käsikiri valmis oleks. Mul on lisaks sellele veel kaks käsikirja pooleli, aga kuni koroona levib, on natuke keeruline uusi raamatuid välja anda, sest tahaks ju raamatuesitlusi teha, aga suhtlemisvõimalused on piiratud. Ilma raamatuesitlusteta on raske uue asjaga läbi lüüa. Õpikuga on selles mõttes lihtsam, et sellel on kindel sihtgrupp ja juba mul endalgi läheb seda oma õpilaste jaoks vaja. Niisiis pühendan suve teise poole kirjutamisele.

Vahepeal oli mu kaksikõel sünnipäev, mida me tähistasime sellega, et Sander viis mind Koguva sadamasse restorani ja ekskursioonile ;) Mingit tähistamist siin kodus ei olnud, sest see päev ei tundu vanemaks saades enam üldse oluline. Hege tegi mulle jälle toreda kaardi - pärnad õitsevad ja puha.

Sadamas oli tugev tuul, nii et istusime klaasseinte taga tuulevarjus. Vaade oli sealt selline:

Sõime lambakintsu, mis oli tohutult hästi tehtud, ainult minu jaoks oli seda liha seal liiga palju. Oleksin eelistanud, et värsket kartulit ja porgandit oleks rohkem. Nad teevad kõiki toite kohalikust toorainest ja selgi ajal, kui seal istusime, nägime, kuidas ühe talu auto neile uut kaupa tõi. Praad ei näe siin pildil enam eriti esteetiline välja, sest olen kintsust juba kondi välja tirinud :)

Seal sadamas on sellised väikesed majad, mida saab rentida. Vasakpoolse nimi on Pakpoord ja parempoolsel Tüürpoord.


Majade teises küljes on terrass ja selle küljes redel, mida mööda saab vette ronida.

Pärast jalutasime Juhan Smuuli monumendi juurde. Loodus on seal nagu filmist "Siin me oleme" - kadakad ja karjamaad ja meri ja...

Suur mees see Juhan Smuul.

Kodus õitsevad angervaksad. See on uskumatu kui hästi nad lõhnavad. Selline magus lõhn, mis seguneb värskelt niidetud heina lõhnaga - südasuve lõhn.

Siin aia tagaservas oli neid angervaksu vanasti rohkem, nii et juulis tekkis siia lausa õitsev hekk nagu see oleks istutatud. Aga nüüd on hakanud vaarikad neid välja tõrjuma ja selle vastu pole meil ka midagi. Need vaarikad on seal nagu looduse kingitus - ise tulid ja ise kasvavad.


Kasvuhoones kasvavad kurgid nagu pöörased. Igal aastal saab neid liiga palju korraga. 

Lõpuks ei jäänudki muud üle, kui pidime kõige suurema kurgipurgi välja otsima ja Sander pani sinna eile uue laari hapnema. 

Nüüd jääb vaid loota, et mu kirjutamisisu kuhugi ei kaoks. Elu annab iga päevaga uut materjali juurde, mida raamatusse vormida, nii et võib-olla ei peaks muretsema, kui kirjutamine plaanitust rohkem aega võtab. 

Ahjaa, üks põnev asi on veel ees lähinädalal - nimelt palus Kadi raadio teha mul ühe tunnise saate. Neil on selline saade nagu "Muusikat valib külaline" ja pean sinna valima 7 eesti ja 7 välismaist lugu ja siis tunni jooksul neid mängima ja juttu vahele rääkima. Ma alguses ehmatasin jubedalt ära, et mis muusikasaadete tegija mina olen, aga kui peatoimetaja lähemalt selgitas, siis sain aru, et pole hullu midagi, saan hakkama küll. Eile läks meil päris mitu tundi lugude otsimise peale ja ühte me ei suutnudki veel leida. Tundub, et eestikeelseid lugusid on palju lihtsam valida kui välismaiseid. Püüan arvestada ka sellega, et mingit raskemat sorti muusikat sinna ei valiks, sest tegemist on saatega, mis peaks sobima väga erinevatele raadiokuulajatele. Kui oma kontseptsiooni kokku saan, siis lepime salvestuse aja kokku ja teeme ära. 

Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: