veebr
07

KülmapühadMaire Forsel

Väljas on hetkel -18, mis on Saaremaa kohta väga haruldane tänapäeval. Mõtlesin eile, et kui on nii ilus ja päike paistab, siis peaks kindlasti tegema vähemalt tunnise kõnniringi, aga nüüd ma pole enam kindel, kas tasub sellise külmaga kuhugi minna. Pigem istun tugitoolis ja loen raamatut. "Ruth Maieri päevikud" sain läbi - lugesin seda just siis, kui Eesti Ekspress kirjutas, et Rootsi kavatseb ühe Eesti neonatsi maalt välja saata ja mõtlesin, et need tänapäeva parempopulistid ja neonatsid ilmselt ajalugu ei tunnegi või siis puudub neil täielikult empaatiavõime. Igal juhul pole nendel liikumistel midagi pistmist murega eestlaste kui rahvuse säilimise pärast. Selliseid inimesi juhib võimuiha ja kasuahnus ja kui sellega kaasneb veel ka empaatiavõimetus, siis ongi tulemus selline nagu on. Õudne mõelda, et sellised inimesed, kes sellesama Ruth Maieri vaid 22-aastase tüdrukuna Auschwitzi koonduslaagris hukkasid, on ka tänapäeval meie hulgas olemas. Kõik algab väikestest asjadest - üks sõna siin ja teine seal ja lõpuks järgnevad teod. Inimeste hävitamine lihtsalt sellepärast, et keegi arvab, et inimesel ja inimesel tuleb vahet teha, et üks rahvus on rohkem väärt kui teine. Kohutav. 

Vahepeal lugesin ka Frantsule mõeldes ostetud "Koer nimega Money" ja õige pisut pettusin selles. Kirjutan Goodreadsis neist mõlemast pikemalt. Eile võtsin oma lugemiseootel raamatuvirna ette ja tükk aega ei suutnud otsustada, mida lugeda tahan. Lõpuks valisin Viido Polikarpuse "Ingrid. Kirjad emale Ameerikast" ja pärast seda Money-raamatut on lugemine jälle mõnus. On ikka suur vahe, kuidas raamat on kirjutatud - Polikarpuse raamat on ilusas keeles ja maalib silme ette mõnusaid hetki ja olustikke. Miskipärast tahan selles eelmises sajandis oma mõtetega viibida ja õnneks on lugemata teoseid veel mitu. Selline raamat, raamatuvahetusest skooritud:

Mis siis veel. Eile helistasime üle pika aja ühe sõbraga ja rääkisime terve tunni. Pärast mõtlesin, et selline sotsiaalne suhtlus on ikka nii oluline. Üldiselt on ju mu kõige parem sõber mu oma mees, aga vahel on nii mõnus nö sõbrannatada. Oma lastega suhtlen küll igapäevaselt, enamasti messengeris. Hommikust õhtuni jagame seal oma tegemisi ja postitame pilte. Raili nautis ühel õhtusel jalutuskäigul virmalisi. Panen sellest siia pildi ka, nagu roheline tulejutt on taevas.

Gammelstad on lumme mattunud. Ma vist olen sellest siin kunagi kirjutanud ka, aga meeldetuletuseks, et see on Põhja-Rootsis selline vana kirikuküla, mis on üleni muinsuskaitse all. Väikesed puumajakesed reas, kus siis kaugemalt rahvas sai pühapäevaks kirikusse tulles ööbida. Täna on need suvilateks müüdud, aga piirangud on muidugi sellised, et midagi neis kaasaegseks ehitada ei tohi. Minu lemmik koht, kui Raili juures käime.

Raili on jälle oma mökkis nädalavahetust veetmas. Neil seal sama ilus päike kui siin, kuigi tükk maad vähem külmakraade. Vaade mökki juurest mäele.

Meil on üle mitme aasta siin saarel sama romantiline. Tegin eile hommikul läbi akna paar klõpsu.

Lumi sädeleb nagu kristallid oleksid maha poetatud.

Kass ei taha sellise külmaga üldse välja minna. Kui korra väljas käib, siis tuppa tulles sätib end kohe päikesekiirte paistele mõnulema.

Kulinaariauudiseid ka :) Tegin ükspäev pitsarulli. 

Samal ajal Rootsis märksa tervislikum õhtusöök.

Edujuttu ka. Uuel raamatul läheb jätkuvalt hästi. Apollo on nüüd juba kaks korda raamatuid juurde tellinud ja Rahva Raamatu ostuosakond pidi homme otsustama, kui palju neil raamatuid juurde vaja. Saan aru, et Rahva Raamat on müünud kümneid eksemplare raamatukogudele - olen jälginud, et aina tekib juurde neid raamatukogude kandeid. Ja jätkuvalt teeb head meelt, et koolid on hakanud seda raamatut avastama. Viljandi Kultuurikolledž oli esimene, kes lausa 20 raamatut sisse võttis ja nüüd kuulsin, et Rapla Gümnaasium tellib ka sama koguse. Saavad panna selle ettevõtlusõppe kohustuslikuks lugemiseks. Mõlemat raamatut ostetakse praegu usinalt ja kuna esimene hakkab otsa lõppema, siis tellisin siiski ise ka neid veel 10 tk omale tagavaraks. Rahva Raamat saadab need mulle Kuressaare raamatupoodi, nii et pean millalgi nädala sees neile järele minema. Esimene raamat liikus sel nädalal oma kategoorias vahepeal isegi kolmandaks, täna on jälle tahapoole nihkunud.

Sel nädalal sain ootamatult ühe positiivse elamuse ka. Nimelt avastasin ühe artikli, kus ajakirjanik kirjutas sellest, et Eesti poliitikasse oleks vaja uusi inimesi - selliseid, kes on eetilised ja ausad. Ja siis pakkus omalt poolt välja, kes need olla võiksid. Tegin sellest osalise ekraanitõmmise.

Väga hea meel on selles nimekirjas ära märgitud olla. Väärtustest rääkides, siis pole mu tööelus selles suhtes just kõige paremad ajad. Üks kolleeg jäi hiljuti valega vahele ja kui selline asi korra juhtub, siis on selge, et inimese väärtushinnangud pole paigas. Minu jaoks oli see kohutavalt ebameeldiv teadmine, sest ma olin mitu aastat elanud justkui silmaklappidega. Ma tõesti poleks üldse uskunud, et sellise omaduse inimeses avastan. Lisaks näen, et seesama inimene teeb pehmelt öeldes plagiaati - saadab teise inimese e-kirjast copy-paste pika selgitava jutu kolleegidele justkui oleks see ta enda kirjutatud. Väga nõme käitumine, aga tõestab veel kord, et tegemist ei ole ausa inimesega. Kui sellise inimesega suhtlema ei peaks, siis oleks elu palju ilusam. Kahjuks pean, aga hoian distantsi nii palju kui õnnestub.

Koolitöö teeb siiski rõõmu. Reedel oli mu viienda taseme grupil äriplaanide kaitsmised ja esimest korda elus osalesin millelgi sellisel üle veebi. Alguses oli plaan, et osad lähevad kohale ja osad on Moodles, aga reedeks selgus, et kohale ei saa keegi minna, kuna üks õpilane ühest teisest grupist jäi koroonasse ja kõik lähikontaktsed pidid isolatsiooni jääma. Ma päris palju muretsesin, et kuidas me nende kaitsmistega hakkama saame, aga kõik läks ladusalt. Kaks erialaõpetajat osalesid ka ja üks neist oli mulle nö tehniline tugi juba enne reedet - saatsin kõigi esitlused talle ära, nii et ta sai varem kõik valmis panna. Üks tõrge tekkis, kui üks õpilane teatas, et on lauaarvutiga ja mikrofoni pole, aga selle lahendasime nii, et pilt oli siis lauaarvutis ja heli saime läbi tema telefoni. Hea, et tänapäeval kõigil nutitelefonid on, nii on alati tagavaravõimalus olemas. Aga ma õppisin sellest, et pean tulevikus enne sellist üritust kõigil paluma üle kontrollida, kas kaamera ja mikrofon on olemas. Olen ise nii harjunud, et need mõlemad töötama peavad, et ei tulnud üldse selle pealegi, et see üle rääkida. Kuna koolist öeldi, et osalejad kaamerat sees ei hoiaks, siis tegime nii, et peamiselt ma ise istusin seal kõigi ekraanidel oma näoga. Kui kõik korraga kaamera käima panevad, siis pidavat internet hakkama jupsima. Liigset koormust me igal juhul kooli netiühendusele ei andnud, sest kõik kulges ladusalt. Ma ei väsi imestamast, kui tublid mu õpilased kõik on. Ja ka seda mitte, kui palju ma igal aastal seal Olustveres ise juurde õpin. Näiteks polnud ma midagi kuulnud kaapotkleitidest. Ma ei tea, kas peaks nüüd häbenema seda, aga parem hilja kui mitte kunagi, eks ole :) Nüüd ma vähemalt tean. Panen siia nimesid nimetamata ühe pildi ka kaitsmistelt, et jääks mälestus. Slaidil ongi needsamad kaapotkleidid, pärit ERMi kogudest.

Mis siis veel. Ahjaa, üks portaal tahtis teha minuga intervjuu minu uue raamatu teemal, aga hetk, kui minult nõusolekut küsiti, langes nii ebasobivale ajale, et jätsin vist mulje, et ma ei taha seda intervjuud anda. Natuke piinlik isegi nüüd tagantjärele, aga jamasin siin parasjagu DPDga ja üritasin probleeme klaarida ja samas oli selline hetk, et tundsin, et kõik tahavad midagi korraga saada ja mind ei jätku igale poole. Nii siis vastasingi vist veidi imelikult, kuigi lõpuks leppisime kokku, et jätame selle intervjuu siis nädala lõppu, aga ta pole minuga uuesti ühendust võtnud. Nüüd on juba teine nädalalõpp ja ma ei suuda otsustada, kas peaksin ise märku andma või jääb see intervjuu tegemata. 

Õige jah, tahtsin ju investeeringutest ka kirjutada. Nimelt, et ma hullult pettusin, kui Äripäev sel nädalal Harju Elektrist kirjutas, nii et aktsia hakkas lendu tegema. Mõtlesin, et hea tüüp ikka - ostab kõigepealt ise 10000 aktsiat ära ja siis avalikustab põhjuse, miks sellel aktsial võib suur tõus tulla ja no selle uudise peale loomulikult see tõus tuligi. Miks ma pettunud olen, on sellepärast, et tahtsin ise ka neid juurde osta ja plaan oli selline, et nii kui raamatute eest hakkab raha laekuma, ostan kohe Harju Elektrit juurde. Kuu aega oleks võinud see Skeletoni osalus veel peitu jääda, siis oleks mul oma plaan õnnestunud, aga nüüd on hind juba suht taevas. Mul tegelikult on juba neid ja Harju Elektrit on mul täpselt poole rohkem kui teisi Tallinna Börsi firmasid, sest ma juba sügisel prognoosisin, et seda oleks kõige targem osta, aga no tahaks rohkem ju :) Hetkeseis on mu portfellis nüüd selline, et Harju Elektri aktsiate tootlus on reedeõhtuse seisuga +97,2% ehk siis mu portfell on juba praegu praktiliselt kahekordistunud. Aga neid aktsiaid võiks rohkem olla ja ilmselt ostangi varsti juurde, mis sest, et nüüd juba poole kallimalt. Hea asi ei saagi odav olla. Kuna neil nii hästi läheb, siis loodan, et maksavad ikka dividende ka sel aastal. Muidu on Tallinna Vesi olnud kõige parem dividendimaksja - ka neil olid just suured muutused ja Tallinn ostis oma osaluse tagasi, mis samuti pani hinna ülespoole liikuma. 
Aga jah, Äripäeva ajakirjanike käes on relv, mida saab enda kasuks tööle panna isegi siis, kui uudisel tõepõhja all ei oleks - väikeinvestorite mass reageeriks nagunii ja uudise produtseerija saaks oma kasumi kätte. Loodan, et nad siiski jäävad piisavalt eetiliseks, sest see aktsionäride mass on nii kergelt mõjutatav.
Nonii, nüüd sain oma kurtmised ka ära kurta ja kohe kergem hakkas :)


Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: