jaan
31

Lootused ja hirmudMaire Forsel

Huvitav on iseennast jälgida, kui järjekordne raamat ilmub. Iga kord on hirmud ja lootused täpselt samasugused. Et kas sai ikka nii hea, et keegi seda lugeda tahab. Või et äkki jäi mõni grammatikaviga sisse, kuigi käsikiri sai mitu korda üle loetud nii ise kui ka keeletoimetaja poolt. "Unistajast ettevõtjaks" puhul lisaks veel kahtlus, et ega mõni lugeja ei pahanda, et ma sinna mõned näited sisse jätsin, mis ka eelmises raamatus olid. Iseenesest on need kaks raamatut siiski erinevad, sest esimene on peamiselt minu kogemuslugu, teine aga koosneb paljudest erinevatest teemadest, mida oma loengutes käsitlen. Intellektuaalomandi kaitse on ka kahes raamatus peaaegu üks-ühele, sest pole ju midagi muutunud seadustes, aga samas see on nii oluline, et ei saanud seda välja jätta. Nii siis muretsesingi, et äkki mõni pettub, et peab midagi uuesti lugema, kuigi ega üle 10% vast kordusi ei ole esimese raamatuga võrreldes. Nüüd on hakanud lõpuks tagasiside laekuma ja siiani on õnneks kõigile meeldinud. Ja need lugejad on samad, kes ka esimese raamatu ostsid, nii et hakkan tasapisi tundma, et ei pea nende korduste pärast muretsema. Sander ütleb, et see on ju loomulik, et kui ma mingit teemat õpetan, et siis korduvadki minu raamatutes sageli samad mõtted. Ilmselt on tal õigus, vaja lihtsalt ise ka sellega ära harjuda. Kui mõtlema hakata, siis olen tundnud end klassi ees ka nagu stand-up koomik, kes päevast päeva üht ja sama etendust annab. 

Eeloleval nädalal selguvad uue raamatu esimese kuu müüginumbrid, aga vaadates Rahva Raamatu edetabelit, siis tundub, et müüdud on juba korralikult. Jaanuari müük on tegelikult vähem kui kahe nädala müük, sest raamatupoodide ladudesse jõudis raamat alles 18. jaanuaril. Apollo tellis juba uue koguse ja andsin neile ka teada, et Kuressaare Apollos oli juba otsa saanud - sinna nad saatsid nüüd juurde. Ettevõtlus- ja juhtimisraamatute kategoorias püsib nüüd juba stabiilselt esimesel kohal ja sel nädalal liikus meie esimene raamat ka vahepeal TOPis lausa neljandaks. 

Nii et võib vist juba natuke rõõmustada. Kusjuures see hulk, mida ma ise olen müünud, selles TOPis ei kajastu. Täna sai mul endal täpselt 100 raamatut ostjatele otse müüdud - nii umbes 12 päevaga. Nii et hetkel on isegi lootus, et ehk saab raamatu omahinna esimese kuuga juba tasa.

Raamatukogud on ka hakanud tellima, aga kuna nad ostavad ilmselt Rahva Raamatust, siis selle kohta mul täit ülevaadet pole. Väga rõõmustas see, et esimesed raamatukogud, kes selle sisse võtsid, olid TalTech ja Tartu Ülikool. TÜs juba ka laenutuses järjekord tekkinud. Ja eile avastasin, et Viljandi Kultuuriakadeemia on ostnud lausa 20 eksemplari - 2 lugemistuppa ja 18 laenutusse - see on veel eriti rõõmustav, sest just nende koolis ongi minu raamatu peamine sihtgrupp. Ega mikroettevõtjatele pole ju ülearu palju raamatuid kirjutatud ka ja eriti pole kirjutatud ettevõtluskontost ja autoriõigustest - juba nende kahe teema pärast võiks käsitöö-, disaini- ja igasuguse väiketootmise erialadel minu raamatust abi olla. 

Poliitikas on ka nüüd huvitav - ma pole varem kunagi valitsuserakonda kuulunud, nii et kunagi varem pole riigijuhtimine mulle nii lähedal olnud. Eesti on muidugi nii väike, et siin ongi poliitik rahvale väga lähedal. Lugesin just kokku, et mul on FB sõprade hulgas hetkel 7 ministrit, peaminister nende hulgas. Lisaks veel terve posu Riigikogu liikmeid. Teisipäeva õhtul oli meil Zoomis kohtumine rahandusministriga - saime kuulda valitsuse moodustamise telgitagustest ja sellest, millise aukliku ja õhku täis eelarve eelmine valitsus meile jättis. Väga raske saab olema eelarve tasakaalu viimine ja kahe aastaga see kohe kindlasti võimalik ei ole. Aga ma usaldan 100% kõiki meie ministreid ja ausalt öeldes võin julgelt väita, et nii head valitsust pole Eestil kunagi varem olnud. Elan Kajale väga kaasa ja hoian pöialt, et tal vaatamata peaministri tööle ka oma poja jaoks aega jätkuks. Sel nädalal olevatki Sten juba emalt küsinud, et kas nüüd ongi nii, et on ainult Kaja Kallas ja ema enam polegi. Õnneks on neil tugev ja toetav perekond, nii et küll ka laps harjub. 

Mõtlesin ka selle peale, et nüüd ei julge ükski valitsuse liige end vaktsineerida, kui vaktsiinist on saanud defitsiit. Ei ole ikka nii, et kui valitsuse liikmed ükshaaval haigestuvad, et küll nad siis kellegagi asendatakse - selline olukord ei saa kuidagi riigile hea olla, see on ju otseselt riigi julgeoleku küsimus. Ja milleks siis üldse peaministril ja presidendil ihukaitsjaid vaja on? Siis võiks need kohad ka ju ära kaotada, kui riigi kõige olulisemad juhid enam kaitset ei vaja. Inimesed on ikka nii vastikult kadedad ja väiklased.

Sel nädalal tundsin ühe koosoleku ajal, et mul on neist veebikoosolekutest tõsiselt kõrini. Isegi minul, kes ma väga kaugtööusku olen. Seekord kippus vahepeal heli ka hakkima - ilmselt selles ruumis, kus koosolek oli, ei olnud väga stabiilne internet. Korra tekkis ka tobe olukord, et minu käest küsiti midagi, aga ma ei saanud aru, kas see oli küsimus või lihtsalt info, et nüüd võtame lõunapausi. Kui paar sõna lause eest kaob, siis juba ongi segadus. Aga ma ei kavatse sellegi poolest enne suve kodust nina välja pista. Eeloleva nädala reedel on mul ühel grupil äriplaanide kaitsmised ja see saab olema mul esimene kord, kui teen sellist tööd üle veebi. Paneb natuke muretsema, aga mitte siiski nii palju, et selle asemel ise kohale sõita. Mida aeg edasi, seda rohkem ma koroonat kardan, sest näiteid sellest, kuidas see võib fataalselt lõppeda, on aina rohkem ka minuealiste hulgas. Ja keegi ju ette ei tea, kuidas see haigus tal kulgeb. Nii et tuleb veel kannatada.

Meeleolu parandamiseks on kasulik vahepeal natuke küpsetada. FBs on näha, et aina rohkem tehakse vastlakukleid, nii et ajavad meilegi isu peale. Nii ma siis korra neid juba tegingi.

Railil ka käib mingi pidev vastlakuklitegu. Ükspäev tahtis neist pildi teha, aga Emil ei jõudnud kannatada ja napsas ühe enne pildistamist ära :) 

Neil seal põhjas on aina rohkem lund, hanged varsti katuseni.

Raili on sel nädalavahetusel jälle oma mökkis. Kujutan ette, kui mõnus on iga kord sinna jõuda, kui majake nii kutsuvalt valgustatud.

Reede õhtul oli seal veel -27, aga päeval on õnneks vähem külma, nii et saab mäel mütata. Raili pildistas eile liftiga mäkke sõites päikeseloojangut ja unustas ennast seda vaatama, nii et pidi käpuli käima kui üles jõudis. Lift pandi korraks isegi seisma, et üle küsida ega ta viga ei saanud :) Ma vahiks ka täiesti ennastunustavalt, kui midagi nii ilusat näeksin.

Teine pilt ka. Täielik muinasjutt.

Väljas on juba aimata kevadet ja vahepeal on nii märtsi tunne, kuigi homme algab alles veebruar. Olen jälle hakanud tulpe ostma, et kevadeigatsust leevendada.

Eile lappasin Maakodu ja avastasin sealt ühe loo, kuhu oli kokku kogutud läbi aastate Maalehes ilmunud ilusad köögid. Üks köök oli väga tuttav :) Siingi on tulbid juba laual ja kui ma õigesti mäletan, siis just jaanuaris nad siin käisidki.
Foto: Tiit Koha

Lappasin neid pilte ja leidsin sealt ka Airi Allvee köögi. Selles on kuidagi mõnus meeleolu - just see maal ja suur ümmargune söögilaud ja vana kummut tekitavad sellise vanaaja maakodu hõngu. Rääkimata detailidest nagu supitirinad ja laua kohal rippuv laelamp. Kuidagi nii õdus. Noppisin selle pildi ka sealt.
Foto: Tiit Koha

Jaanuar on olnud ka lugemiskuu - eile lõpetasin juba üheksanda raamatu sel aastal. Sellise hooga polegi varem aastat alustanud. Panen pildi neist, mis loetud - minu arvustused leiab Goodreadsist.

Nagu näete, siis lugesin enda raamatu ka läbi :) Võtsingi tõesti selle kohe ette, kui trükikojast kätte sain, sest kirjutamisest oli juba aega möödas ja tahtsin teada, kuidas tundub. Tundus täitsa hea :)

Eile õhtul hakkasin lugema Ruth Maieri päevikuid. Kujutan juba ette kuidas ma raamatu lõpupoole vesistama hakkan, aga loen ikka vapralt lõpuni. Täna just Enn Tarto tuletas meelde, et kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta. Mul seda mineviku unustamise ohtu pole, sest eelmise sajandi kohta kirjutatud raamatud on minu suurimad lemmikud.

Peaks nüüd veebruaris raamatute ostmisega veidi piiri pidama, sest uute lugemata raamatute virn aina kasvab. Peab tunnistama, et lugeda mulle meeldib nii raamatuid kui raha :) Ja ega ma nüüdsel ajal muud üldiselt ei ostagi kui raamatuid ja aktsiaid, nii et õnneks niisama raha ei larista - ühed kasvatavad tarkust ja teised tagavad turvatunde :) Aga peaks ikka selle ka tagama, et kõik raamatud läbi jõuan lugeda. Hetkel ootab siin lugemist selline virn. "Koer nimega Money" ostsin Frantsule, aga pean enne jõudma läbi lugeda, kui ära saadan. Ja Marjustini raamat on juba mitu aastat riiulis - Mudlumi Elleni-raamat tuletas seda mulle meelde, nii et tõstsin välja, et ei unustaks.

Selline elu siis praegu.

Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: