mai
31

Mai viimane nädalMaire Forsel

Homme algab juuni. See peaks juba nagu suvi olema ja ilmateade lubab, et vähemalt nädala esimeses pooles läheb soojemaks. Kuna ma ei pea kellast-kellani kusagil arvuti taga istuma, siis käime peaaegu iga päev ratastega sõitmas. Kummaline, et nii palju õitsevaid puid on ühtäkki välja ilmunud - teede ääres, kadakate vahel, karjamaadel ja lepavõsas. Mitte toomingaid, mis ka praegu õitsevad, vaid õuna- ja pirnipuid. Muul ajal ei pane tähelegi, et neid igal pool isegi paksus metsas nii palju on. 

Sellesama tee ääres on kohutavalt suured pullid ja lehmad - sellised natuke hirmuäratavad, sest on tõesti hiigelsuured. Püüdsin eile neid pildistada, aga pildile nende suurus nii efektselt näha ei jäänud. Pealegi ajasid kaks neist ennast püsti ja hakkasid kahtlaselt minu poole loivama, nii et ma vaatasin, et kähku uuesti ratta selga sain :) 

Eelmisel nädalal pildistasin üht ilusat meelespeavälja ja hea oli, et pildi tehtud sain, sest paar päeva hiljem oli maaomanik miskipärast arvanud, et see ilu tuleb maha niita. Inimesed on ikka imelikud, et ei oska sellist looduslikku ilu hinnata. 

Näitasin seda pilti FBs ja isegi Muhust sõitis üks inimene seepeale kohale, et seda ilu näha - paraku oli selleks ajaks enamus juba maha niidetud ja vaatepilt selline:
Ei saa aru, mis niitmismaania inimestel küll on, eriti veel sellises looduslikus keskkonnas. Ja eriti olukorras, kus Keskkonnaministeerium on kutsunud inimesi üles võimalikult vähe niitma. 

Muidu on jälle suhteliselt rahulik nädal olnud. Ühel päeval pidin läbi vaatama 25 CV-d, mis võttis päris mitu tundi keskendumist. Kummaline, et kui on nõutud B-kategooria juhiload, siis ikkagi keegi saadab oma CV, kus vabandab, et lube veel pole. Või siis soovitakse kandideerida kohale, kus peamiseks töökeeleks eesti keel, aga peale vene ja inglise ühtegi muud keelt ei osata. Kandideerijad võiksid teada, et kui nad ei vasta töökuulutuses nõutud tingimustele, siis sellised CV-d praagitakse esmajärjekorras välja. Ka pahandas mind natuke, et mõni oli jälle saatnud ingliskeelse CV. Mitte et keegi otsustajatest sellistest CV-dest aru ei saaks, aga kuidagi hoolimatu ja lugupidamatu tundub, kui kandideerid Eestis ja keegi pole palunud võõrkeelset CV-d ja sa ikkagi saadad sellise. Sellegi poolest olid väga tugevad kandidaadid, nii et valikut on ja muretsema ei pea. Mulle on alati meeldinud personali värbamises kaasa lüüa ja olen sellega siiani õnnestunud ka. Loodetavasti oskan ka seekord adekvaatset nõu anda. 

Kuna me oleme endiselt isolatsioonis, siis ega siin palju huvitavat ei toimu. Ühel õhtul küpsetasin vaniljerulle.

Ja eile õhtul küpsetasin tuunikala-fetajuustu piruka:

Kultuuriüritused tulevad jätkuvalt koju kätte. Saime osa Kristiina Ehini uue luulekogu "Janu on kõikidel üks" esitlusest ja nende luuletuste põhjal, mille ta esitlusel ette luges, tundub, et see luulekogu ületab kõik tema eelmised - väga huvitavalt kokku pandud ajalugu ja tänapäev, sellised ootamatud ja põnevad kombinatsioonid. Ma pole seda veel ära tellinud, aga ehk ikka jätkub neid, kuigi juba paari päevaga tõusis raamatumüügi TOPis esimeseks. 

See valge seal riiulis ei ole mänguasi, see on päris kass :) 
Ja üks kontsert oli ka sel nädalal - Kadri Voorand ja Mihkel Mälgand. Sellest kontserdist jäi mulle küll väheks, sest tõesti tundus, et see lõppes umbes samal hetkel kui see algas, nii kiiresti sai kõik läbi. Kuigi objektiivselt võttes, siis kestis see vist vähemalt tund aega.

Ühel päeval käisime Valjalas aiandis ja ostsime tomati- ja kurgitaimed ära. Võtsin ühed ilusad roosade õitega lilled ka, kuigi polnud veel plaanis. Ma tavaliselt enne suvelilli kuhugi ei istuta, kui pojengid pole veel ära õitsenud. Ja sel aastal ma üldse eriti ei pinguta, sest külalisi ei tule ja siis ma ei viitsi siin kõike eriti ilusamaks teha ka, piisab ka sellest, mida loodus ise pakub. 
Aiandis taimi valimas:

Kuni puud õitsevad, pole lilli vajagi. Vana kastan õitseb, sireliõisi peab veel paar päeva ootama.
Sel nädalal nägime ka esimest käpalist õitsemas. Esimesel päeval vaid ühte lille, järgmisel juba mitut. Harilik käoraamat:

Rootsis loodus alles tärkab ja enamus puid on raagus. Samas ilmad on soojad ja Raili pere ostis omale mullibasseini. Ma ausalt öeldes ei teadnudki, et selliseid õue jaoks tehtud mullivanne olemas on. 

Kaaril oli pulma-aastapäev ja Karel tegi talle üllatuseks väikese merereisi:

Frantsuga ma sel nädalal palju ei tegelenud, aga ühel päeval läks päris pikalt. Ta nimelt ei taha üldse üksi olla ja nii ma siis vahtisingi tal telekaekraanil samal ajal kui ta ise mingeid mänge mängis. Vahepeal küsisin, kas võin juba ära minna, aga ei lubatud :) Ma olen vahepeal nagu mingi seltsidaam talle :D

Me sel suvel veel grillinud ei ole, aga Sander ostis meie Kamado jaoks uued potid-pannid.

Terrassil ei ole õhtuti päikest, sest suured puud on ees, nii et ma juba teist aastat pean plaani, et peaks ostma mingi katusega kiige, koos sääsevõrguga. Paneksin selle väikese aiakuuri seina äärde - seal on alati päike ja oleks mõnus õhtuti raamatut lugeda.
See pilt on tehtud mingil õhtul ja päike ikka veel ulatub siia. 

Rootsis on täna emadepäev ja Railit üllatati sellise tordiga:


Raili saatis paar pilti, mis kella ühe paiku öösel tehtud. Neil on seal polaarpäev praegu.

Terve öö on valge ja päike justkui paistaks kusagil, kuigi teda otse näha ei ole. See pilt on tehtud Gammelstadis, kus on palju pisikesi vanu maju - need olid kirikuliste majad, kus vanasti ööbiti, kui kaugemalt kirikusse tuldi. Tänapäeval saab neid seal suvilaks osta, aga kõik on muidugi muinsuskaitse all ja elektrit neis majades sees ei ole.

Samal ajal kui Rootsis emadepäeva tähistatakse, mõnuleb Kaari oma uuel terrassil ja ootab lapsi koju.

Ahjaa, mul oli üks tore üllatus ka sel nädalal. Nimelt sain ühel hommikul mobiilile sõnumi, et mind ootab Orissaares pakiautomaadis üks pakk. Ma polnud midagi tellinud ja Kaari ütles, et tema ka pole midagi mulle saatnud. Nägin Omniva süsteemist, et posti oli pandud see Tallinnast ja kuigi meilt on Orissaarde 30 kilomeetrit, ei suutnud ma oma uudishimu taltsutada ja sõitsin kohe seda pakki välja võtma. Pakis oli selline üllatus:

Kui nägin, et pakk on Kajalt, siis meenus, et ta küsis paar päeva tagasi FBs, kas mu mobiili number on sama mis vanasti, et tal olevat tulnud üks mõte seoses raamatute ja kassidega. Ma nimelt postitasin ühe kassipildi ja selle alla tekkis väike kassideteemaline arutelu. Ma kinnitasin, et number sama jah ja ootasin terve järgmise päeva, et ta mulle helistaks - kuni siis seda pakki avades sain alles aru, et ta tahtis hoopis paki saatmiseks seda numbrit. Nii tore üllatus ja tegi kohe terveks päevaks meele rõõmsaks. Kusjuures ma olin just hakanud lugema Kaja noorteromaani "Hetk enne homset", mis mul ammu riiulis ootamas oli. Aga et ta sellise raamatu ka on kirjutanud, seda ma ei teadnudki. Eriti meeldib mulle, et see on vanusele 8-101. Mahun parajalt selle vanusepiiri sisse ja lähengi nüüd seda lugema :)


Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: