nov
20

Meedias ja mujalMaire Forsel

Viimasel ajal juhtub pidevalt, et satun meediasse. Justnimelt satun, sest ise pole ühegi väljaandega ühendust võtnud. Osad lood on korjatud minu Facebooki lehelt ja mõned tehtud nii, et lihtsalt helistatakse. Eilsest Saarte Häälest avastasin enda pildi, mis tehtud veebruaris, kui Kuressaare Rahva Raamatus oli minu esimese raamatu esitlus. Teemaks olid seal siiski pakiautomaadid ehk siis see, kui väga neid siia Leisi vajame. Nüüd, kui ka ise raamatuid müün, siis saadan ligi sada pakki kuus ja alati pakiautomaadist, sest postkontorist saatmine on liiga kallis. Nii siis peangi muudkui planeerima ja postitama siis, kui kuhugi siit kodust sõitmist on. Õnneks vähemalt korra või kaks nädalas  kuhugi ikkagi liigun, kus pakiautomaadid on.

Raamat müüb nii hästi, et olin juba sunnitud tellima teise tiraaži, sest tuhandest jäi väheks. Üle poole esimesest tiraažist läks Rahva Raamatu ja Apollo poodidesse, lisaks on tänasest mõned müügil ka Raplamaa väärt toodete poes. See on tore, sest Raplas pole ju neid suuri raamatupoode, nüüd saab Rapla rahvas siis sealt osta. Ja Viimsis pannakse need ka ühes käsitöökambris müüki, pakk on sinna juba teel. Ise olen müünud Facebooki kaudu üle kolmesaja eksemplari, nii et teine tiraaž on ka juba otsast müüma hakanud. 
Kuressaare Rahva Raamatus avastasin meie raamatu TOP kümnes neljandal kohal - pole paha.

Ma ei tea, mis seisud seal praegu on, aga vahepeal said need Kuressaares juba otsa, nii et laost saadeti uus ports. Lisaks on raamatukogud seda üsna agaralt sisse ostnud ja seda vist enamasti Rahva Raamatult, sest nad tellisid juba 140 eksemplari juurde. Ise olen otse müünud vaid Rapla raamatukogule, kuigi neilgi oli juba enne see ostetud, aga tahtsid juurde. 

Tuhat raamatut mahub mulle ilusasti autosse. Isegi rohkem oleks mahtunud, aga siis läheks koorem vist liiga raskeks. Pildil hetk, mil käisin oma teist tiraaži ära toomas.

Aga sellest meediast. Käisin ükspäev Raplas TRE raadio stuudios, kus minuga tehti tunnine lugu, mis läheb eetrisse vist sel laupäeval kell 13.00. Ma ausalt ei tea, mis jama ma seal kokku rääkisin, sest üsna mitu küsimust olid sellised, mida ma üldse ei oodanud. Näiteks pole ma kunagi varem pidanud intervjuudes oma lapsepõlvest ja Rapla elust rääkima, nii et ma vist kokutan seal mitme koha peal, sest küsimused olid minu jaoks ootamatud. Loodan siiski, et väga hull ei ole.

No ja täna käis mul külas ajakiri Maakodu. Jutt venis meil nii pikaks, et ajakirjanik ütles, et teeb sellest vähemalt kaks erinevat lugu. Esimene tuleb ilmselt raamatute kirjutamisest ja sellest, miks meie lasteraamatu rootsikeelne versioon on mitmes kohas muudetud. Nimelt tekkis üllatavalt palju kultuurilisi konflikte, nii et pidime rootsikeelset korralikult muutma, et see sobituks Rootsi ühiskonda. See on väga huvitav teema ja näitasin siin lisaks pilte, mis kahes raamatus on erinevad ja selgitasin telgitaguseid. 
Samal ajal kui meie ajakirjanikuga rääkisime, fotograaf muudkui pildistas.


Kuna nad jõudsid just lõuna ajal, siis küpsetasin neile oma tavapärast hitti - lõhepirukat.

Tegelikult näitasin neile kõigepealt lapikoda - seda mis sellest alles on, sest tegelikult kolivad seal kangad välja ja raamatud sisse. Suveks loodan vähemalt ühe neist töötubadest magamistoaks kohandada, võimalusel muidugi mõlemad. Sest patjade asemel on meil nüüd Hegega hoopis uus tootmisplaan - anda igal aastal Rapla NÖFFi ajaks välja üks täiskasvanute ja jõuludeks üks lasteraamat :) Tegelikult sel aastal oleme plaani ületanud, sest ilmub ju kaks lasteraamatut, detsembri alguses tuleb välja ka rootsikeelne versioon. Leping on mul Rootsis juba allkirjastatud ja ühe euroaluse saatmine kokku lepitud. Õnneks lasevad rootslased ise ka siin palju raamatuid trükkida, nii et trükikojast läheb Rootsi raamatuladudesse sel aastal veel mitu autotäit raamatuid. Väga mugav, et saan transpordi ka Print Bestist otse tellida. 

Ahjaa, me sõime täna ju kooki ka :) Ajakirjanik oli ise ka õunakoogi kaasa küpsetanud, nii et meil toimus siin suuremat sorti söömine. Mina tegin Manhattani toorjuustukoogi, mida tüki ka ajakirjaniku mehele kaasa saatsin. Nimelt selgus, et tema mees on minu endine paralleelikas Rein Kirss. Pisike maailm, eks ole. Aga kook oli selline:

Mis siis veel. Jube palju tööd on olnud ja uue raamatu kirjutamine ei edene, sest lihtsalt pole aega. Kolm peatükki on ainult valmis, aga vaja oleks vähemalt 20. Kogu mu vaba aeg läheb tundide ettevalmistamise peale, sest olen nüüd ju Olustveres käsitööerialade ettevõtlusõpetaja. Kuna see on mul esimene aasta seal, siis tuleb palju materjali läbi töötada, et tunnid huvitavad oleksid. Praegu on mul seal kaks gruppi, nii et käin kaks korda kuus, neil on sessioonõpe või kuidas seda nimetataksegi. Uuest aastast saan veel kolmanda grupi ka, nii et tööd jagub. Aga mulle väga-väga meeldib seal. Kogu see kool ja õpilased ja kõik. Grupid on sellised, et enamus õpilasi on keskeas või üle selle ja see paneb mind veel eriti hoolega valima, mida neile õpetada, sest paljudel on juba ettevõtluskogemus olemas ja tahaks ju ikka midagi uut ja huvitavat pakkuda. Esimese grupiga lõppes üks mu kultuurierinevuste loeng aplausiga, mis oli nii ootamatu, et läksin vist kõrvuni punaseks. No nii liigutav oli see ja ma tõesti ei oodanud, et plaksutama hakatakse. Ma ise mäletan oma ülikooliajast vaid üht psühholoogia loengut, kus spontaanselt plaksutama hakkasime, sest see oli lihtsalt nii-nii äge. No ja nüüd siis plaksutati mulle samamoodi. Latt on kuidagi nii kõrgele nüüd aetud, et pean vaatama, et see kuhugi alla ei kuku, aga no ju saab. Nii et jah, väga palju aega pühendan sel aastal Olustvere tundide ettevalmistamisele. 
Ja seal on nii ilus. Selles käsitöömajas toimuvad kõik mu tunnid:


Õige jah, vahepeal käisin ERKLi mentorprogrammi kaudu ka Rakveres loenguid pidamas. Olingi juba mõelnud, et millal sinnakanti kutsutakse, sest kogu Põhja-Eesti oli mul veel käimata (v.a. Tallinn muidugi). Rakvere on koht, kuhu tahan kindlasti tagasi minna ja tore oli see, et sattusin hotelli nende kõige ilusamale tänavale ja koht, kus esinesin, oli ka sealsamas tänavas - suurepäraselt renoveeritud ja sisustatud Rakvere Loovuskeskus. Muide, seal on tehnika nii viimase peal, et mul polnud vajagi oma arvutit projektoriga kaabli teel ühendada, kõik toimus interneti kaudu. See oli mul esimene kord sel viisil tehnikat kasutada.


Ja no see Rakvere, see on lihtsalt nii ilus.


Rakvere SPA on ka väga populaarne - olin Rakveres reede õhtul ja SPA parkla oli pilgeni autosid täis. No ühesõnaga - sinna tahaks tõesti suvel tagasi minna. Kui oleks näiteks mõni hea kontsert, siis võiks teha ühe SPA ja kontserdi nädalavahetuse.

Tegelikult oli siin vahepeal sündmusi veelgi. Näiteks käisin Karja mõisas kultuuri- ja kirjandusõhtut sisustamas. Pidasin maha kultuurierinevuste loengu ja siis pärast seda esitlesin lasteraamatut ja muidugi müüsin ka. See oli üks pime ja kõle reede õhtu, nii et ma olin südamest liigutatud, et peaaegu 30 inimest sinna kohale tuli.


Ja tegelikult käisime ükspäev Haapsalus ka. Seal oli kohtumine Kaja Kallasega ja jõudsime enne seda käia ka Kärmes Küülikus. Mõnus on ikka see Haapsalu, ükskord me veel elame seal, küll te näete ;)


Aga pidin ju meediast rääkima. Lisaks Maakodule ja raadiosaatele, teeb minuga persooniloo ka Raplamaa Sõnumid. Sõidan reedel Olustverre Rapla kaudu ja saan ajakirjanikuga kultuurimaja restoranis kokku. Ma olen sinna peaaegu sisse kolinud, sest kõik mu viimase aja Raplas käimised toimuvad kultra restos. Alles me istusime seal Hegega mitu tundi ja panime rootsikeelse raamatu pilte paika. No ja nüüd siis jälle. 
Ega sellega on ju niisugune lugu, et kui sul on just raamat ilmunud, siis ei tohi end meedia eest ära peita. Ilmub ju iga päev Eestis ca kümme raamatut ja konkurents on ülikõva. Et kirjastamise kulud kaetud saaksid, tuleb olla oma raamatuga pildil. Kuigi eestikeelse kulude pärast ma enam ei muretse, sest ilmselt novembri lõpuks ongi juba selle tegemise kulud tasa. Praegu on juba üle poole kuludest tagasi saadud ja kui Apollo ja Rahva Raamat kuu lõpus aruande saadavad, siis ilmselt saab kõik tasa ja saan lõpuks ise ka teenima hakata :) Ma nimelt enda kulusid polegi veel sinna sisse arvanud, sest mõtlesin, et tuleb siis, mis tuleb. 
Nii et elu edeneb ja olen tänulik, et hetkel on kõik hästi. Tuli jälle pikk postitus, aga kui kuus korra märkad kirjutada, siis lühemalt ei saagi. Nüüd meenus veel paar asja, millest siin kirjutanud pole, näiteks Rapla raamatuesitlus, mis läks täissaalile, aga ma täna rohkem ei jaksa kirjutada :)

Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: