jaan
28

Mida teha rahaga?Maire Forsel

Viimasel ajal on palju neid, kes ägavad kütte- ja elektriarvete koorma all ja peavad kodukulude ning toiduhindade tõusu tõttu minema oma säästude kallale. Aga palju on ka neid, kes muretsevad kontole kogunenud summa pärast, sest igapäevased uudised inflatsioonist tekitavad tunde, et raha kontol hoida ei ole mõistlik ja nüüd kohe-kohe on vaja see kuhugi investeerida, et ta oma väärtust ei kaotaks. Olen just viimastel päevadel pidanud sellesse teemasse rohkem süvenema, sest lisaks iseenda dilemmadele on ka sõbrad hakanud küsima, mis siis hetkel mõistlik teha oleks. Ja ma pean ausalt tunnistama, et kui minult oleks keegi küsinud sama küsimust aastal 2020 või 2021, siis oleksin ma osanud sellele väga hästi vastata, sest börsil olid niivõrd head ajad, et tõusuvesi tõstis kõiki paate. Ma oleksin ainult hoiatanud sellistesse ettevõtetesse investeerimise eest, mis on koroona tõttu pihta saanud. Nii näiteks arvasin ma aastal 2020 pärast märtsi kukkumisi, et vaatamata väga soodsaks muutunud hinnale ei ole mõistlik osta Tallinki aktsiaid, sest enne tuleks veenduda, millal kriis läbi saab. Tallinki juht Paavo Nõgene on väga tugev juht ja ma usun selle ettevõtte õigetesse otsustesse sada protsenti. Paraku aga ei ole olukorras, kus käive sõltub otseselt reisipiirangutest, võimalik ettevõttel piisavalt käivet teha ja jääbki üle vaid püüda kulusid koomale tõmmata, koondada inimesi ja paluda riigilt abi. Seda on ka tehtud, aga lõputult seda teha ei saa ja ka kõige parema juhtimise puhul võib tekkida olukord, et minnakse pankrotti (ei, ma ei väida, et see Tallinkiga juhtub), mis teisisõnu tähendab, et vana firma tuleb likvideerida ja asutada uus, mis vana tegevuse üle võtaks. Ükski ettevõte ei pea mitut aastat vastu, kui tal pole võimalik kasumit teenida või kasvõi nulligi jääda. Seepärast ei pidanud ma mõistlikuks Tallinki sellises teadmatuse olukorras osta, vaatamata sellele, et Äripäev kirjutas, et Raivo Hein ostis suure koguse Tallinki aktsiaid. Ma tegelikult ei osta kunagi midagi vaid sellepärast, et suured tegijad ostavad, et ju siis on õige tegu. Öeldakse küll, et tasub kuulata neid, kes on palju saavutanud, aga börs on paraku nii paljudest erinevatest mõjudest koosnev mänguplats, et iga otsus tuleb mitmest aspektist läbi kaaluda. Hein ostis 2020. aasta juuni lõpus/juuli alguses Tallinki aktsiaid umbes 100 000 euro eest – kui vaadata, mis selle aktsiaga edasi juhtus, siis sel ajal ostetud aktsiad on tänaseks tootnud vaid kahjumit.


Kui sihtida pikka perspektiivi, siis on selliselt odavalt tasemelt mõistlik osta, aga siin on üks suur AGA – nimelt, sellises kriisistaadiumis ei ole kunagi teada, kaua see kriis kestab ja kas ettevõte üldse ellu jääb. Kui jääb ellu, siis oled pikas perspektiivis võitnud. Kui ei jää, siis kaotad kogu oma raha. Seepärast mina kohe esimese suure languse peale ostma ei tormanud, vaid ootan pigem trendi pöördumist. Täna on lootus, et omikroni lai levik teeb koroonakriisile lõpu, lisaks on turule tulemas ka uued ravimid ja alles nüüd ma leian, et võib hakata jälgima, kas on ehk mõistlik soetada oma portfelli ka Tallinki aktsiat. Täna on see rohelises, aga viimastel päevadel olnud väga volatiilne, nii et hetkel ma veel trendi pöördumises veendunud ei ole – seega veel ei osta.

Nii olengi püüdnud alati toetuda iseenda teadmistele ja kogemustele ja mitte joondunud selle järgi, mida Äripäev soovitab või suuremad investorid kiidavad. Eriti ei arvesta ma Investor Toomase arvamust, sest selle taga on ju ajakirjanikud, mitte börsianalüütikud ja ma olen liiga sageli näinud, kui lihtsaid vigu nad teevad. Näiteks otsustas Investor Toomas aastal 2018 osta sigaretitootja Altria aktsiaid. Nende mõte oli, et on hea ostukoht, kuna aktsia oli viimase pooleteist aasta jooksul 10% langenud, ettevõtte näitajad samas suht head ja hakati investeerima e-sigarettide tootmisse. Lugesin seda uudist ja mõtlesin, et mida nad küll teevad – maailmas on tervislik eluviis saanud üha enam trendiks ja suitsetajate arv pidevalt langenud, nii et kuidas saab loota, et tubakafirma aktsia ost on õige otsus? Kusjuures nad teadsid küll, et selline trend on olemas, aga lootsid ikkagi, et pikas perspektiivis on see kasulik investeering. Mina samas mõtlesin, et just pikas perspektiivis on see väga halb otsus, sest suitsetamisel ei ole maailmas positiivset tulevikku. Kaks aastat hiljem said nad aru, et nende tees panustada nn patusektorisse ei kandnud mitte kuidagi ja nad otsustasid kahjumi realiseerida. Aktsia hinnalangus oli neil selleks ajaks –36,8% ehk –5542 dollarit.

Nii et nagu näete, kõik eksivad ja sellega ei taha ma muidugi väita, et mina ei eksi. Keegi pole meist oraakel ja mina pole seda ammugi mitte. Sellepärast ei saagi kellelegi teisele peale iseenda loota, ammugi kellelegi midagi soovitada (seda ei tohigi tegelikult). Aga et osata ise teha õigeid otsuseid rohkem kui valesid, selleks on vaja väga palju õppida (lugeda) ja harjutada (näiteks investeerida väikeste summadega). Ja ka siis, kui oled juba kellegi arvates proff, jääb sisse õnnekomponent. Mõni asi lihtsalt ei allu mingitele reeglitele, ükskõik siis, kas analüütikud on midagi soovitanud või mitte. Mõni aktsia on nagu teflon – seda võib valjuhäälselt pidevalt meedias promoda, sellel võib olla analüütikute arvates turuhinnast palju kõrgem hinnasilt, aga ikka ei hakata seda veel ostma. Üks hea näide sellise aktsia kohta on Šiaulių bankas. Juba viimased kaks aastat on analüütikud andnud sellele aktsiale ostusoovituse ja hinnasilt on ka olnud turuhinnast stabiilselt kõrgemal. Küll on sellele ennustatud hinnarallit kui hind liigub 0,56 sendist ülespoole ja mida kõike veel – mitte mingit suurt hüpet pole sellega toimunud. Kui vaadata viimast aastat, siis jah, hind läks üles, aga see liikumine polnud ülejäänud turust erinev – peaaegu kõik liikus samamoodi. Mul endal oli Šiauliųs vahepeal kõige suurem positsioon ja panustasin vähemalt kahekordsele kasvule, aga millalgi eelmise aasta suvel hakkas mulle selle aktsia külgsuunas liikumine närvidele käima ja septembris 2021 müüsin kogu positsiooni jupikaupa ära. Kuna ma viimased olin ostnud üsna kõrgelt, siis jäi kasum müükidelt 15-20% juurde. Ostsin ja müüsin tuhande kaupa, seepärast ka kasumiprotsent kõikuv. Kui ma nüüd vaatan, kuidas selle panga aktsial viimasel aastal läinud on, siis oligi aktsia septembris 2021 kõige kõrgemal, nii et mul vedas. Justnimelt vedas, sest loomulikult ei saa ma väita, et ma teadsin, et aktsia septembri teises pooles suuna uuesti allapoole võtab.


Nii ongi iga ost ja müük börsil väga paljudest komponentidest koosnev otsus – sa pead olema ühtaegu nii matemaatik, sotsioloog, psühholoog kui ka ennustajamutt :) Ja kõige huvitavam ning ettearvamatum komponent on investorite käitumine. Selles käitumises on muidugi palju ka lihtsaid seoseid – näiteks kirjutab Äripäev, et Harju Elekter peidab endas ükssarvikut (osalust Skeletonis) ja kohe hakatakse aktsiat krabama, nii et hind lendab ühe päevaga ca 20% üles. See on eelmisest aastast vist kõige äärmuslikum näide meedia mõjust. Samas pole nüüd pikka aega Harju Elektrist kirjutatud ja kohe jäi ka aktsia soiku. Sellest väga pullisest päevast on aktsia tänaseks langenud umbes 3 eurot, kusjuures see langus ei ole kuidagi ettevõtte majandustulemustega seotud. Tõsi küll, vahepeal oli uudis, et neil on komponentide tarnetega probleeme, aga kui vaadata nende käivet, siis 2021. aasta viimane kvartal oli Harju Elektril viimase kolme aasta suurima käibega kvartal. See võiks ju investoreid rõõmustada, aga enamus ei pane seda tähelegi ja ega pole selle kohta meedias ka mingit uudisnuppu olnud.


Minu jaoks vist kõige kurvastavam, mida investorina olen kogenud, on see, et aktsia hind ja ettevõtte edukus ei ole sageli üldse korrelatsioonis. Kui investorid lähtuksid ainult ettevõtete tulemustest, siis oleks ju ka palju lihtsam panustada sinna, kus edu selgelt näha on, aga see ei toimi alati nii. Jah, hea uudise peale tekib küll sageli ka aktsiahinna tõus, aga see ongi just selle uudise ajutine mõju. Ma arvan, et paljud väikeinvestorid loevad Äripäevast vaid pealkirju ja neist siis lähtuvadki. Äripäev on ju kallis tellida ja kes see viitsib tänapäeval nii palju süveneda üldse, et kogu artikkel põhjalikult läbi lugeda :)

Lisaks ei saa investor alati ka oma loogikale loota. Võtame näiteks ravimifirma Moderna – kõik teavad, et nad on välja töötanud vaktsiinid ja vaktsiine müüakse miljonite dooside kaupa, sest neid vajab kogu maailm. Selle peale võiks nüüd mõelda, et just ravimifirmad on need, mis koroona ajal kõige kasumlikum investeering, aga võta näpust, terve viimase aasta on aktsia punases.


Novot ja kui siis keegi minult küsib, mida teha oma rahaga, siis mida saan ma sellele vastata? Just eile helistas sellise küsimusega üks sõber, kes on kaua plaaninud investeerima hakata, aga pole siiani seda sammu teinud. Rääkisime pikalt ja mingit otsest nõu ma talle küll ei andnud, samas väljendasin siiski oma mõtteid hetkeolukorrast. Esiteks ma kahtlen, kas algajal on ikka hea just praegu aktsiaturule siseneda, sest olukord on maailmas ja eriti siin Venemaa pool servas liiga ebakindel. Me ei tea, mida Putin kavatseb, aga kui on mingigi sõjaoht, siis ma hetkel aktsiate tõusule panustada ei riskiks. Katsetamiseks võib ju algaja ka praegu näiteks 100 eurot kuhugi panna ja siis jälgida selle saatust - nii õpib hästi ja saab ka teada, kas riskitaluvus on suur või väike, samas võimalik rahakaotus on vaid kuni 100 eurot.

Teiseks on teada, et rahatrükk lõpetatakse ja see tõstab intressimäärasid. Lisaks on inimkonna ajaloo kiireim rahatrükk viinud aktsiahinnad nii kõrgele, et see on tekitanud hinnamulli, millest tuleb nii ehk naa õhk välja lasta. Vaadake ajaloo suurimaid mulle, mis tõid kaasa suurimad kriisid.


Huvitav seis täna, eks. Seepärast isegi kui sõda meid ei ohusta, on olukord ikkagi väga kahtlane. Nooremad investorid, kellel aega oma portfelli kasvatada 20 või rohkem aastat, võivad praeguste languste ajal juurde osta, sest hiljemalt kümne aasta pärast on nad plussis nagunii. Samas – kui mulli lõhkemise oht on nii suur, milleks siis praegu juba riskida? Ma ise olen võtnud vastu otsuse, et enne ei osta, kui näen stabiilset tõusutrendi – see tähendab, et põhjale ma pihta ei saa, aga risk raha kaotada on ka väiksem.

Aga samas – inflatsioon on suur ja raha kontol hoida pole ju ka mõtet. Siit edasi võiks järgmisena mõelda kinnisvara peale, aga jällegi – kui intressimäärad tõusevad ja samas inimeste jooksvad kulud on tohutult tõusnud, võivad paljud hakata hätta jääma oma kinnisvaralaenudega – see toob omakorda müüki rohkem kinnisvara ja kui pakkumine suureneb, siis see lükkab hinnad alla. Seega ma hetkel ei panustaks ka kinnisvarasse, sest isegi kui hinnad langema ei hakka, siis nende edasine tõus lähiajal ei tundu ka tõenäoline.

Nii et olemegi surnud punktis, kus ei oskagi oma kontol seisva rahaga midagi peale hakata. Ma ise olen teinud sellise otsuse, et kui on vaja nagunii midagi osta, siis ostan. Näiteks kui aktsiaturgudel läheb hästi, siis pole mõtet autoliisingut ära lõpetada, sest selle rahaga, mille auto alla paneksid, teeniksid kordades rohkem tootlust kui autoliisingu intress. Nüüd aga, kui raha lihtsalt seisab ja turud langevad, pean ma täiesti mõistlikuks auto välja osta. Mu enda autol lõpeb liising selle aasta sügisel ja selleks ajaks võib paljugi muutuda, aga kui peaks täna otsustama, siis ma ilmselt ostaksin auto jääkväärtusega välja. Nii oleks raha inflatsiooni eest kaitstud ja arvestades, et kõigi kaupade hinnad nagunii tõusevad, siis mida varem endale vajalikud ostud teed, seda parem. Näiteks kui on vaja investeerida ettevõtlusse (masinad, seadmed jm) või eraisikuna kodu renoveerimisse (päikesepaneelid näiteks), siis ma ei mõtleks enam sekunditki ja teeksin need vajalikud investeeringud. Ehk siis kasutaksin oma raha millegi reaalse, käegakatsutava ja vajaliku soetamiseks, selle asemel, et teda lihtsalt pangakontol hoida.

Vot sellised mõtted ja kui sa jaksasid selle postituse lõpuni lugeda, siis on sinus ilmselt juba praegu parajal määral investorimaterjali :)





Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: