apr
02

MuutusedMaire Forsel

Mul on juba täitsa süümekad, et siia ammu midagi kirjutanud pole. Näen, et iga päev käib siin päris mitu inimest ja tean omast käest, et kui pikka aega uusi postitusi pole, siis on väike pettumus. Parandan nüüd selle vea. Ega erilist põhjust nii pikaks vaikimiseks polnudki, lihtsalt ei tulnud sellist tunnet peale, et tahaks oma elusündmusi jagada. See avalikkuses olemine on üldse selline kummaline asi, et kui mõni aasta tagasi olin sellega harjunud, et minu kirjutisi loeti ja kommenteeriti, siis viimasel aastal on kuidagi selline peitu pugemise isu tulnud. Olen mõelnud, et kui saaks, siis ei kirjutaks kusagil avalikult enam midagi, ei blogis ega Facebookis - aga ma ei saa, sest kui tahan ettevõtja olla, siis tuleb inimestega suhelda. Ei kujuta ette, kuidas saaks oma raamatuid müüa või koolitusi teha, kui ennast avalikkuse eest ära peidaks. Ja ega see nüüd nii raske ka pole aeg-ajalt veidi enda tegemisi avalikustada, lihtsalt mõnikord kohe üldse ei viitsi.

Panin postituse pealkirjaks "Muutused", sest nii minu kui mu kaksikõe elu on hetkel üsna suurtes muutustes. Eriti õe oma muidugi, sest nad panid oma arvutipoe Raplas kinni pärast 20 aastat tegutsemist ja seavad oma elu nüüd paiksemalt Haapsallu sisse. Õde ja õemees on nii kaua raplakate arvuteid hooldanud, et inimesed on üsna paanikas, et mis nüüd edasi saab, sest nende äri oli viimane veel tegutsev arvutiäri sealkandis. Ma kujutan täitsa ette, et paljud on murelikud, sest kui ise saarele kolisin, siis mõtlesin ka, et kes mind nüüd aitama hakkab, kui õemeest enam igapäevaselt käepärast pole. Õnneks on mu praegune elukaaslane ka arvutites väga hästi orienteeruv, nii et teeb siin kõik hooldused mul ise ära. Nii et ma täitsa mõistan inimeste abitust, kui arvutitugi kaob. Kohalik leht tegi ka nende äri lõpetamisest uudisnupu: 
https://sonumid.ee/2021/03/31/rapla-peamine-arvutiteenuse-pakkuja-suleb-1-aprillil-ukse/?fbclid=IwAR1mjKKd9m1IpPHGHEWyI47UyPoqSL-MH3cwtlXwIkmqQ6_j2HFxo23at3c
Sellega seoses tekib õel ka töökoha muutus, mis küll loodetavasti on samuti arvutitega seotud, aga sellest veel vara rääkida. Ja nagu kaksikutega ikka, käivad meil paljud elusündmused sünkroonis. Ka mina loobusin sel nädalal ühest oma töökohast ja üritan oma tegemisi rohkem mujale suunata. Rohkem õpetamist ja rohkem kirjutamist - see on mu eesmärk. Võimalik, et minugi uued suunad selguvad paari lähema nädala jooksul, praegu sellest veel vara rääkida. Selge on aga see, et kui ma millestki loobun, siis teeb see ruumi millelegi uuele, sest vabaneb aega ja tekib võimalusi. Kui ikka on mingi töö, kus end halvasti tunned või kus oled sunnitud suhtlema kellegagi, kes sinus liialt stressi ja negatiivseid tundeid tekitab, siis tuleb sellest olukorrast vabaneda - nii ma siis selle muutuse otsustasingi. Tahaks suhelda rõõmsate, optimistlike, kaasaegseid meetodeid ja arenguid toetavate teisi mitte allapoole tõmbavate inimestega ja selle poole nüüd liigungi ;)

Ega siin eriti muud vahepeal toimunud ei olegi - istun kodus ja loen raamatuid, vahepeal saadan loenguid ja tegelen õpilaste töödega. Sain ühe keraamikagrupi nüüd kevadel lisaks, kuigi nad oleksid pidanud ettevõtlust alles järgmisel aastal õppima, aga kool üritab need ained ära anda, mida saab distantsilt teha, keraamikaahju kasutada ju kaugteel ei saa. 
Lugesin lõpuks ära ka Elena Ferrante viimase raamatu - see oli temalt üheteistkümnes ja ühtlasi viimane, mille ta kirjutanud on. Ilmus sügisel ja ootas siin lugemist. Kuna stiil ja isegi natuke sisu on Napoli-tetraloogiaga sarnane, sest Ferrante on Ferrante, siis oligi hea, et lugemisega mitu kuud ootasin. Ja mulle meeldis nagu alati tema raamatud, pikemalt kirjutasin sellest Goodreadsis.

Ferrante minu raamaturiiulis:

Vahepeal olen veel mitu uut asja lugenud - hetkel selle aasta skoor 21 raamatut, mille kõigi kohta Goodreadsis ka arvustus. Praegu loen üht turundusteemalist raamatut (Pimenägemine), kust saan väga huvitavat uut materjali oma loenguteks. Polegi ammu sellist raamatut lugenud, mis tekitab tunde, et uuendaks oma müügipsühholoogia loengut. Muudkui joonin ja panen järjehoidjalipikuid vahele. Kohustuslik lugemine igale turundajale ja ettevõtlusõpetajale. Selline väga valge esikaanega:
Vahepeal oli Hegel sünnipäev ja kuna see langes pühapäevale ja olin kindel, et praegusel ajal kõik korralikult kodus istuvad, siis saatsin talle 42 tulpi, millega kuller teda siis sünnipäevahommikul üllatas.

Lihavõttepühade pakki ei hakanud seekord Rootsi saatma. Saatsin hoopis veidi raha, et Raili ise mugulatele midagi ostaks. Eile ta raporteeriski, et ostis kommidega täidetud jänesed ära ja Eddile hiigelsuure karbi plastiliine.

Eesti lastele saatsin šokolaadijänesed ja mõlemale ühe raamatu. 
Raili sõitis eile lastega mökki, saavad seal pühade ajal vist tädipoeg Magnuse perega kokku, kuna nad olevat seal nende lähedal pühadeks majakese üürinud. Magnus elab perega Haparandas ja neil on kolm poega, kellest kaks on kaksikud nii nagu meie Üllega. Eesti keelt nad keegi ei oska, sest on Rootsis sündinud, aga see meie emapoolne suguvõsa ongi kõik juba ära rootsistunud. Nii hea meel on näha, et Magnuse ja Raili pere omavahel suhtlevad, kahju et mu ema seda enam ei näe. Lapsed neil ka üsna ühevanused, nii et saavad nüüd koos seal mäe peal möllata. Raili saatis eile pildi, seal põhjas on veel suured lumehanged ja ilmselt ka maikuus veel saab mäel käia.

Kui nad eile kohale jõudsid, siis oli neil sushiõhtusöök. Lahtises purgis on marineeritud ingver. 

Me üldse vahetame siin pidevalt toidupilte, sest ega eriti peale söömise ju kodudes praegusel ajal muud ei toimu :) Rootsis oli ühel õhtul näiteks Västerbottenpaj ja vähid. Seda Västerbottenijuusturooga olen ise ka teinud ja avastasin ükspäev, et isegi Kuressaare Selver müüb seda juustu. Vähke kahjuks siin selliseid saada ei ole ja kui ma mingi Rootsi toidu järele igatsen, siis on see just krevetid ja vähid. Krevette Eestis muidugi on, aga need pole ikka need. Panen pildi ka sellest hõrgutavast õhtusöögist.

Rootsi lapsed tegid kodus ka igasugu lihavõttekaunistusi. Munakarpidest kanad on mingi uus mood sel aastal.

Kaari tegi ka lastega munakarbitibusid.

Me ise ei hakka sel aastal midagi kaunistama. Kuidagi mõttetu tundub, kui nagunii keegi külas ei käi. Aga kevadet on meil siin juba igal pool näha. Aknalaualt saab juba sibulat ja tilli, väga kiiresti kasvavad. Panin eile teise akna peale veel ühe istanduse - sibula, rukkola ja jääsalatiga. 

Vaatasin eile kabineti aknast välja ja avastasin sipelgapesa kõrvalt mitu punast ja sinist värvilaiku - sinililled on ellu ärganud.

Eile koristasin toad ära ja tegin toorjuustukoogi. Nüüd on kolm päeva lebotamist ja lugemist, mitte ühtegi tööliigutust ei kavatse ma enne esmaspäeva teha. 

Üks mälestus ka siia postituse lõppu. Kajar Kase käis sel nädalal Ringvaates kuulsatest koertest rääkimas, muuhulgas ka Sauli Niinistö koer Lennust ja see tuletas mulle meelde, et Niinistöte kodus on üks minu tehtud padi. Eesti president tellis selle ja palus panna padjale Niinistö koera Lennu. Tegin selle foto järgi ja selle ärasaatmisega oli veel igavest jamamist kuni DPD juhini välja, sest kui padja presidendi kantselei poole teele saatsin, siis õnnestus sellel kuhugi ära kaduda vahepeal. Kuna Kersti Kaljulaid oli juba Soome sõitmas ja padi pidi samaks ajaks Soome jõudma, et see pidulikult Soome presidendipaarile üle anda, siis aeti terve posu inimesi tagajalgadele, et see pakk üles leida. Õnneks lõppes kõik hästi ja kingitus jõudis õigeks ajaks kohale. Olid ikka ajad :)

Kingituste üleandmisest ka pilt. Foto: Raigo Pajula

Ise ka imestan, mis imeasju ma siin mõni aasta tagasi teinud olen :) 

Lõpetuseks üks reklaamipaus. Meie lasteraamat on praegu Rahva Raamatu raamatulaadal ülisoodsa hinnaga, nii et kasutage juhust, kellel seda veel pole:
https://www.rahvaraamat.ee/p/parem-kui-kaneelisai/1305746/et?isbn=9789949014101

Saigi päris pikk postitus. Eks me näe, kas järgmist tuleb ka kuu aega oodata või olen seekord tublim ja kirjutan varsti jälle.

Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: