nov
06

NovemberMaire Forsel

Ma ei osanud sellele postitusele mingit pealkirja panna, nii et valisin lihtsa lahenduse :) Nädal on jälle olnud nii kiire, et pole saanud aega blogi kirjutada. Nüüd mõtlesin, et natuke võiks ikka dokumenteerida seda elu. 
Eelmisel nädalavahetusel saime aega teha veidi pikemaid jalutusringe. Nüüd on juba kõik kollane, kui üldse enam lehti puudel on. Punast värvi on sel sügisel vähe, sest külma pole olnud. Panen alustuseks mõned sügisepildid. Nii ilus.

See vaher, mille värvimuutust olen jälginud, on nüüd juba ainult kollane.

Ja põllud on kollased.

Ja teeääred on kollased.

Need on kõik eelmise nädala pildid, nüüd on juba hallim väljas. Eelmise nädala alguses töötasin veel käsikirjaga, et see nädala lõpus keeletoimetajale tagasi saata ja tundsin, et pea ei tööta, nii et käisin paar päeva isegi vihmaga jalutamas. Tegin tee ääres ühest oma lemmikmajast foto. Mõtlesin, et äkki omanikud lammutavad selle millalgi ära ja siis ei jäägi sellest mälestust. Mulle hullult meeldivad sellised vanad majad. Neis on mälestusi ja iseloomu. Kui ma oleksin režissöör, ma kasutaksin sellist maja mõnes oma filmis.

Natuke rohelist ja natuke kollast.

Aga mis see on? Õige vastus on, et kalakast. Mere äärest leidsime.

Koju jalutades avastasin ükspäev, et tee ääres on palju põõsaid, millel värvilised marjad küljes.



Aga Raili juures Rootsis on nüüd juba selline.

Isegi lumememme juba mitu korda tehtud.

See nädal algas koosoleku ja hambaarstiga. Vaid paar päeva enne esmaspäeva sain teada, et meil on mitmetunnine voolukatkestus just sellel ajal, kuhu koosolek oli planeeritud. Õnneks sain olla ühes tühjas toas meie endises vallamajas. Õudselt külm oli seal, aga internet õnneks töötas korralikult, nii et sain ilusti osaleda. Pärast koosolekut kimasin linna hambaarstile - üks eelmisel aastal pandud plomm oli hakanud kahtlane tunduma, sellepärast läksin. Arst kiitis, et jõudsin just õigel ajal, enne kui asi oleks jamaks läinud. Ma olen nii rahul selle mehega, kelle juures siin saarel käin. Hästi rahulik ja pühendunud arst, väga turvaliselt tunnen ennast tema käe all.

Teisipäeval oli ennelõunal juuksur ja siis kimasin jälle linna, sest autol oli hoolduse aeg pandud. Lugesin seal senikaua raamatut, kui nad autot putitasid ja kui masina kätte sain, siis olin kahevahel, kas minna kinno või mitte. Tahtsin nii väga Tove Janssoni eluloofilmi vaadata, aga üksi oli kuidagi igav kinno minna. Samas Sander polnud sellest väga huvitatud ja ma kartsin, et mul jääb see nägemata, kui veel paar nädalat jokutan. Läksingi siis üksinda Thule kinno. Ostsin pileti kõige tagumisse ritta, kõigist teistest eemale. Tegelikult oligi saalis vaid 7 inimest, nii et väga lihtne oli distantsi hoida. Enne kino jalutasin korraks kaubamajja, sest mul on kõik lõhnad otsas ja tahtsin uue deodoka ka osta, mis poleks mingi nõme vanamuti lõhn. Ma siiski päris head valikut ei leidnud ja selgus, et parfüüm+deodorant on tänapäeval haruldane, neid pole sama lõhnaga enam komplektidena müügil. Ostsin siiski ühe Versace lõhna, aga see pole siiski päris see, mida tahan, nii et kui midagi sobivamat leian, siis kingin selle Kaarile ilmselt. Ma käin kodust vähe väljas, nii et parfüümi kulub vähe ja ühest jätkub tavaliselt terveks aastaks. Sinna kaubamajja jalutades ma mõtlesin, et nii tahaks elada normaalset elu - sellist, kus ei pea viirust kartma. Mõnus oli muidugi niimoodi tühjas linnas hängida, aga see viirusehirm on nii väsitav. 

Eile ja üleeile osalesin ettevõtlusõpetajate konverentsil - virtuaalselt muidugi. Oli põnevaid ettekandeid, aga oli ka pettumusi. Ma ei saa midagi parata, et võtan liialt südamesse, kui näen, et isegi ettevõtlusauhindade saajad ei ole tegelikult ettevõtlusega tegelejad, vaid hoopis hobitegijad. See programm ongi Edu ja Tegu ja selle raames ongi palju projekte, kus eesmärgiks noorte ettevõtlikkus, aga ma ikka ja jälle näen, et loominguga tegeletakse nii toredasti, samas ettevõtluseks ei osata seda edasi viia. Mind ajas mõni asi ikka väga masendusse neil kahel päeval. 
Tore oli see, et sain osaleda Mats Soomre töötoas. Matsiga me vahel ikka sotsiaalmeedias suhtleme, kuigi päriselus pole kunagi kohtunud. Tema töötuba oli super, kuigi seal oli palju tuttavat, sest õpetan ise umbes  samadel põhimõtetel. Mats rääkis koostööst ja rasketest inimestest. 

Et paraku on mõnikord meeskonnas inimesi, kes on enesekesksed, ebakompetentsed, virisevad ja pahatujulised. Et kiusu ajamine ei vii edasi.  Nende inimeste muutmisele ei maksaks panustada liiga palju aega ega energiat ja et selliste töötajate huve ei tohi kunagi asetada kõrgemale ülejäänud kolleegide huvidest. Et mõne käest tuleks küsida, kas sa otsid praegu lahendust või jonnid? See jutt haakus ikka väga hästi ja tegi ka kurvaks, sest alati ei pruugi olla head lahendust jonnijatest ja kiusajatest vabanemiseks.

Sel nädalal oli mul üks hästi ilus hetk ka. Maksuameti endine peadirektor saatis mulle ilusa kirjakese. Ütles, et tal oli omal ajal minust suur tugi ja et see on nii hea, et olen oma ütlemistes siiras. Nii hea oli seda kuulda. Ma tean, et ta jälgis mu arvamuslugusid, sest on mind paaris intervjuus maininud. Sellega seoses tundsin jälle, kui palju lihtsam oli poliitikaid muuta, kui ei kuulunud erakonda. Nüüd ei saa enam midagi kirjutada, ilma et tuldaks erakonna pärast halvustama. Õnneks olen juba saavutanud need soodustused, millest mikroettevõtjatel abi on, nii et praegu polegi vaja midagi maksusüsteemis muuta minu arvates. Nüüd kirjutan raamatuid ja püüan nende abil ettevõtjaid aidata. 
Uue raamatu esikaane esialgne pilt on valmis. Pealkiri päris nii ei hakka olema ja alapealkiri tuleb ka, see praegu lihtsalt esialgne variant.

Teemaks siis raamatus see, kuidas oma looming ettevõtluseks pöörata. Suurim osa on pühendatud müügipsühholoogiale ja turundusele, aga kirjutan kõike ka ettevõtluskontost ja natuke nipet-näpet muid teemasid. Igas peatükis on väike vahepala "Elust enesest", kus toon mõne elust võetud näite. Täna saatsin küljendajale käsikirja ja illustratsioonide lingi ära, järgmisel nädalal pannakse esimene makett kokku. Kiiret ei ole, sest trükiaeg on broneeritud jaanuarisse.
Pilk minu tänasele tööle. Sellist elu ma tahangi elada :)



Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: