Ma olen üsna optimistliku meelelaadiga inimene ja arvan seepärast alati, et kui keegi teeb kellelegi halba, siis saab ta kunagi ka oma karistuse. Öeldakse, et Jumal on aeglane, aga õiglane. See, mis eile toimus, seda olin ma ausalt öeldes aastaid oodanud. Nimelt, et üks naisterahvas kinnimajja pandi.

Minu tutvus temaga sai alguse siis, kui mind kutsuti ühe organisatsiooni volikogusse kandideerima. Kuna see ei olnud K.K., kes mulle tookord helistas, siis olin millegipärast väga veendunud, et mind just sellepärast sinna tahetakse, et tahetakse luua uus ja ausam juhtimine sellele organisatsioonile. Olin kirjutanud ettevõtjate kaitseks mitu arvamuslugu ja selle kaudu mind seal teati. Samas ilmusid meedias lood selle organisatsiooni tollase presidendi K.K. inetutest tegudest – happe näkku viskamise tellimine ja igasugu muud hämarad asjad, mis ühe korraliku inimese ellu ei peaks kuuluma, sest selline käitumisviis on pigem maffia rida. Nii olingi ma täiesti veendunud, et mind just sellepärast kampa kutsutakse, et selle organisatsiooni mainet päästa.

See toimus neli aastat tagasi. Läksin siis koosolekule, kus mind volikokku valiti ja volikogu hakkas hääletama uut presidenti. Otse loomulikult hääletasin ma K.K. vastu, sest arvasin, et selleks mind sinna palutud ongi. Minu suureks üllatuseks hääletasid enamus poolt. Ma ei saanud enam mitte millestki aru, aga kuna olin seal seltskonnas uus inimene, siis ei hakanud kellegi käest pärast uurima ka, et mis toimus. K.K. jätkas presidendina ja mina alustasin volikogus. No ja siis ma nägin, kuidas see naine töötab. Olukord oli minu jaoks ülimalt ebamugav, sest kui ma kuhugi kuulun, siis tahan ka inimestega samu väärtushinnanguid jagada, aga sellise presidendiga polnud see ju võimalik. Ma ei hakka siin avalikult detailidesse laskuma, aga kellegagi kokku leppimata ja kedagi ette hoiatamata saatsin ühel päeval lihtsalt väljaastumise avalduse. Otsisin täna selle oma kirjakastist üles ja näen, et olen olnud ikka väga viisakas, oleks võinud ka krõbedamalt põrutada.

Igaks juhuks mainin, et see organisatsioon on saanud pärast K.K. lahkumist uue hoo sisse ja ma väga toetan kõiki nende tegemisi. Liikmeid on lisandunud palju ja praegusel koroona ajal on nad väga tublilt ettevõtjate õiguste eest võidelnud. Mind kutsuti ka volikogusse tagasi, aga kuna mul on hetkel liiga palju rolle, siis ma otsustasin mitte minna. Küll aga esindan neid aeg-ajalt, kui nad seda paluvad - viimati näiteks detsembris toimunud haridusfoorumil. 

Aga tagasi minevikku - siis tulid uued valimised ja K.K. pandi EKRE esinumbriks sellises piirkonnas, kus sellel erakonnal ilmselgelt eriti toetust ei olnud. Ta sai esinumbrina vähem hääli kui mina siin oma ringkonnas nimekirja kuuendana. Ja noor H. võttis ta oma nõunikuks. Ilmselgelt oli K.K.l tööd vaja, sest juba siis olid tal kohtuasjad käimas ja mitmed võlad klaarimata. Õnneks ei pandud teda ministriks – ka see oht oli ju olemas. Aga ma mõtlesin kohe, et see naine on nii nutikas, et nüüd on tema see, kes hoobasid liigutab, mitte minister ise, kes ju isegi arvutada ei oska. Sellist meest nagu noor H., on K.K. sugusel naisel ülilihtne ümber sõrme väänata.

No ja nüüd siis näemegi selle kõige tulemust. Juba rahapesuteema ümber käiv asjaajamine oli K.K. korraldatud – nad kutsusid õigusabi hankes osalema kolm USA advokaadibürood, kuid kutse esitamise ajaks oli neil teada, et kolmest büroost kaks peavad end huvide konflikti tõttu taandama. Neist ühe bürooga – C.G.S.H.-ga – pidas ühendust K.K.. Ka kasutas ta nn telefoniõigust ja helistas mitmesse panka nõudega avada ühele Ukraina oligarhile pangaarve. Pangad ei saanud seda muidugi teha, sest oleksid rikkunud seadust. Aga see kõik näitab, milline skeemitaja K.K. on. Kusjuures ta ei ole otseselt tark, aga ta on väga nutikas. Targaks ei pea ma teda sellepärast, et esiteks napib tal haridust ja teiseks tegeleb ta igasugu huugapuugaga – see viimane võib muidugi olla ka lihtsalt sellepärast, et lollidelt tulebki raha ära võtta. Minu jaoks oli omal ajal üllatus veel see, et sain tagantjärele teada, et ta oli veendunud, et ma olevat himustanud tema kohta – selle organisatsiooni presidendi oma siis. Ma ei tulnud ausalt öeldes selle pealegi, et seda kohta himustada võiksin. See oli muidugi enne, kui ma volikogust lahkusin – kujutan ette, kuidas ta rõõmustas, et Forsel lasi ise jalga ja ei olnudki talle enam probleemiks.

Novot ja nüüd istub see naine kinnimajas ja ootab kohtu otsust, sest jäi vahele mõjuvõimuga kauplemisega. Ta tabati hetkel, kui talle hakati esimest altkäemaksusummat üle andma. Ta küsis mitusada tuhat altkäemaksu, mille pidi saama osade kaupa. Ja mul on hea meel, et ta lõpuks ometi millegi sellisega vahele jäi, et teda saab vastutusele võtta. Ka selle üle on hea meel, et just tema süül valitsus lagunes.

PS. Et tema nime guugeldades keegi siia blogisse ei satuks, siis jätsin igaks juhuks kõik nimed välja kirjutamata. Küll te aru saate, kellest jutt.