okt
25

Palju töödMaire Forsel

Blogisse on jäänud pikem paus, sest päevad on olnud tööd täis. Viimane nädal on läinud eriti kiirelt ja tõestanud veel kord, et kui tahad õpetajana tasemel olla, siis võtab igasugune tundide ettevalmistus ja õpilastega suhtlemine väga palju aega. Esmaspäeval ma veel kooliasjadega ei tegelenud, vaid valmistusin rahanduskomisjoni koosolekuks ja siis osalesin seal veebi kaudu ja pärast kui koosolek lõppes, oligi õhtu käes. Esmaspäev oli ka järgmiste kodutööde tähtaeg ja seekord saatis terve grupp oma kodutööd õigeks ajaks. Ma olin juba nädalavahetusel hakanud vaikselt stressama, et mida ma teen, kui keegi jälle hilineb, et ma ei taha ju ometi neile mingit lisatööd anda. Stress muudkui keris ja keris, sest nii kohutavalt ebamugav on täiskasvanud inimesi noomida, kui nad tähtajast kinni ei pea. Õnneks nad säästsid mind sellest ja esmaspäeva õhtul, kui viimane töö laekus, tundsin tohutut kergendust. Ma olin justkui koormast vabanenud ja neile nii tohutult tänulik, et saatsin teisipäeval lausa tänumeili kõigile selle eest. Ma olen ju kalendriinimene, mul on kõik tööd ajaliselt planeeritud ja alates teisipäevast olin planeerinud äriplaanide läbivaatamise. Õpetajana on ju nii, et sa saad kõige paremini õpilaste töid hinnata nii, et sul tekib nendest võrdluspilt. Sellepärast ongi nii oluline kõik tööd korraga ette võtta, sest nii suudad kõiki töid sama mõõdupuuga läbi vaadata. Keskeltläbi läks mul ühe kodutöö peale terve tund, nii et teisipäev ja kolmapäev läksid mõlemad selle töö peale ära. Mul on ette nähtud iga grupiga kindel arv sessioonivälise juhendamise tunde ja ma näen, et selle grupiga, kes peab kursuse äriplaaniga lõpetama, neist tundidest ei jagu. Ma arvan, et vajan vähemalt kümmet lisatundi nende jaoks, ilmselt isegi rohkem ja pean selle teema koolis millalgi üles võtma. Saaks näiteks teha nii, et lisada äriplaani kohustusega grupile neid tunde juurde mõne teise grupi arvelt, kellel neid nii palju vaja ei ole - nii jääks kooli jaoks rahaline kulu samaks. Seepärast panengi praegu kõik oma töötunnid kirja, mida ma kodus õpilastele pühendan, siis tean, kui palju reaalselt vaja on tulevikus.

Sel nädalal tegin ka ühe uue ettekande, mis koosnes 30 slaidist ja selle peale läks mul kaks tööpäeva. Neljapäeval hakkasin materjali koguma ja kirja panema, võttes arvesse neid tühimikke ja olulisi teemasid, mida äriplaanides märkasin, lisaks otsisin välja kõikvõimalikud veebilehed, kust alustav ettevõtja infot saab ja koondasin kõik ühte faili kokku. Reedel vormisin kogu selle info slaidiesitluseks ja oligi jälle kaks päeva läinud. Õnneks on see töö vähemalt selline, mida saan kasutada aastaid. Kui mingi teema kohta on loengud olemas, siis jääb järgmistel aastatel vaid ajaga kaasas käia ja teha ettekandesse jooksvalt muudatusi, kui midagi peaks muutuma või kui ise mõtteid juurde saan. Kuna eelmine aasta oli mul Olustveres esimene tööaasta, siis läks mul tohutu aeg lihtsalt õppematerjali tegemisele ja loengute ettevalmistamisele. Tõesti praktiliselt kogu sessioonidevahelise aja ma lugesin uut materjali ja tegin uusi ettekandeid. Tänu sellele on sel aastal muidugi palju lihtsam, sest põhitöö on ära tehtud ja vaja kõik vaid üle vaadata, vajadusel kohandada konkreetsele grupile ja teemad õigesse järjekorda planeerida. Loen muidugi endiselt palju erialast kirjandust, nii et tarkust tekib juurde ja sellest lähtuvalt ka oma loenguid jooksvalt muudan.

Eile siis olingi koolis ja olin eelnevalt valmis pannud kolm loengut. Tegelik elu läks aga nii, et jõudsime nelja akadeemilise tunni jooksul tegelda neist vaid ühega ja sellel jäi ka lõpp läbi rääkimata, sest aeg sai otsa. Otsustasin nimelt, et mingu aega palju läheb, me peame äriplaanid samm-sammult läbi käima, et nad midagi olulist kirjutamata ei jätaks. Seda tehes läks aeg nii kiiresti, et ühel hetkel oligi kell 16.30 ja tunnid läbi. Aga ma tõesti loodan, et neil oli sellest abi. Äriplaanid on nendega prioriteet, sest nad peavad lõppkaitsmisele need kaasa võtma ja esitama. Kui nüüd juhtub, et kõiki moodulis olevaid teemasid loengutes lugeda ei jõua, siis nad saavad neid lugeda minu uuest raamatust, mis peaks ilmuma jaanuaris. Ütlesin seda neile eile ka, et sellest pole midagi, kui äriplaanide tõttu midagi tegemata jääb, sest seda kõike saab ka iseseisvalt lugeda. 

Õhtud on praegu väga pimedad ja autoga sõitmiseks aasta üks halvimaid aegu. Eile jõudsin Pärnuni sõita enam-vähem valges, aga sealtmaalt oli juba pime ja kuna vihma sadas, siis oli nähtavus väga halb. Pärnu ja Virtsu vahel on mitmeid kilomeetreid uut asfalti, mis vihmas ja vastutulevate autode valguses on nagu peegel, nii et jube raske on näha midagi. Isegi siis, kui kedagi vastu ei tulnud, oli tunne nagu sõidaks mingis mustas kotis. Saarele jõudes oli juba palju parem, sest siin ei sadanud ja nn vanal asfaldil oli nähtavus juba täitsa talutav. Tegin ühe pildi ka.

Eilset kuud vaadates meenus mulle, kuidas klassiõe Loona ema õpetas, kuidas jätta meelde, kumb on vana, kumb noor kuu. Nimelt venekeelne sõna старый (vana) algab tähega C ja just sedapidi see vana kuu ongi. Kui on teistpidi, siis on noor kuu. See on hea näide selle kohta, kui oluline on õppides ja õpetades leida seoseid - minule piisas sellest ühest mainimisest lapsepõlves ja tean nüüd terve elu, kuidas noorel ja vanal kuul vahet teha. 

Kolmapäevaks oli keeletoimetaja lubanud saata toimetatud käsikirja, aga see laekus alles reede õhtul. Tegelikult ei juhtu sellest muidugi midagi, sest ma nagunii poleks saanud sellega sel nädalal tegelda. Võtan selle nüüd homme ette ja pean kunstnikule ka saatma korraliku tagasiside nende piltide kohta, mis ta siiani teinud on. Palun tal mõned asjad ära muuta, aga mitte palju, enamus pilte on juba esimesel katsel sellised, mis võivad kohe raamatusse minna.

Panen siia veel mõne pildi, mis eelmise ja praeguse postituse vahel tehtud. Ikka sügisest :)
Olustvere mõisapargis on nüüd maas juba rohkem lehti kui puude peal. Ilmselt järgmise sessi ajal, kui sinna lähen, on kõik juba raagus.

Kodustel jalutamistiirudel olen ka mõne klõpsu teinud. Vahtrad aina punasemad.

Ka Triigi mõisaalleel aina rohkem lehti maas ja vähem puu otsas.

Kohtumine tundmatuga.                   

Leisis on autoteeninduse aia taga hästi suur seente koloonia. Kui need söödavad oleksid, siis saaks neist ilmselt mitu nädalat söönuks. Siia pildile mahtus neist vaid kümnendik.

Kasvuhoonest saab veel saaki. 

Ja ongi kõik, mis vahepeal tehtud. Eelolev nädal läheb suures osas uue raamatu peale ära. Ühel päeval sõidame ka pealinna, sest mind kaasati geeniuuringusse. Pean minema PERHi vastuvõtule ja kummaline, et eile saadeti selle kohta ka sõnum, et Dr Kütner ootab mind. Et ma onkoloogi juurde pean minema, see on küll üllatus. Arvasin, et geeniuuringud pole minu rinnavähiga seotud, aga ilmselt siis ikkagi on. See Tallinna päev saab olema pikk ja väsitav, sest peame ühtlasi ühe läpaka töökorda seadma ja õhtul koju sõites Pärnumaale toimetama. Vabavara installimine ei võta kaua aega, aga eks kohapeal selgub, mida veel sinna üle tõsta on vaja ja natuke on vaja ka näidata, kuidas neid programme kasutada. See töö jääb muidugi peamiselt mu mehele, mina olen lihtsalt autojuht ja koordinaator :)
 

Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: