dets
08

RahatarkusestMaire Forsel

Eile küsisid minult kaks inimest, mida teha II pensionisambasse kogunenud rahaga. Minu vastus sellele on, et mitte mingil juhul välja võtta. No vähemalt siis mitte, kui just viimane nälg majas ei ole. Praegu on üsna palju töötuid ja kindlasti on ka neid, kes tõesti vajavad seda raha, et oma igapäevaeluga toime tulla, aga see on ka ainuke põhjus, miks üldse kaaluda selle väljavõtmist. Samas peab arvestama, et maha läheb 20% tulumaksu ja lisaks ei saa sa ise valida, millal oma osakuid müüa. Kui oled teinud avalduse raha väljavõtmiseks, müüakse sinu osakud maha isegi siis, kui see kasumlik pole ehk siis sa võid kaotada ka selle tõttu, et börsil parasjagu halvad ajad. Teine teema on muidugi edasikogumine ja kus koguda - siin ma soovitan pigem lõpetada II sambasse juurdemaksed ja avada kolmas sammas, mis on selgelt tootlikum. Kui aga jätta raha II sambas puutumata, siis tasub vaadata, kas ehk poleks mõistlik fondi vahetada, sest praeguseks on juba hästi näha, kus on kasulikum oma pensionit koguda.

Kolmandast sambast olen siin varem kirjutanud ka, aga igaks juhuks kirjutan uuesti, sest uuest aastast seadus muutub ja kellel seda veel avatud pole, võiks selle kohe ära teha. Sest kui praegu teed, siis kehtib sulle varasem süsteem, et kui oled 55+ ja vähemalt 5 aastat kolmandat sammast omanud, siis saad oma raha sealt igal ajal välja võtta makstes vaid 10% tulumaksu. Uuest aastast hakkab 55+ asemel kehtima süsteem, et 10% tulumaksuga saab välja võtta 5 aastat enne pensioniea täitumist ja kui pensioniiga tõuseb, siis nihkub ka soodne väljavõtmise võimalus edasi.  Kui 5 aastat veel täis ei ole ja vanus ka veel 55 pole, siis kehtib muidugi väljavõtmisel tulumaks 20%. Ja seda ei maksta mitte tulult, vaid kogusummalt, sest kui oled sinna paigutanud raha oma netopalgast, siis oled riigilt 20% tulumaksu juba tagasi saanud. Ka lastele soovitan kohe see III sammas ära teha, et ka neile jääks kehtima vana süsteem. Sa ei pea sinna palju raha panema, võid kanda nii enda kui laste kontole ka vaid ühe euro, aga tähtis on, et sa midagi sinna kannad, lihtsalt samba avamisest ei piisa. Samas laste kontole polegi mõtet enne koguda, kui nad ise teenima hakkavad, sest sinna makstud rahadelt tulumaksu lapsevanem tagasi ei saa. Tulumaksutagastus on seotud konkreetse palgasaaja tuludega ehk siis sa ise saad oma samba rahast tagasi, mitte kellegi teise kontole panustatud rahast. Hea on ka see, et III sambast saad igal ajal raha välja võtta, kui tahad. Kasvõi nii, et täna maksad sisse ja järgmisel nädalal võtad välja - mis pole muidugi mõistlik, lihtsalt näide :)

III sammas on ka põhjus, miks ma alati eelistan saada oma tasusid vana aasta sees, kui on valida kas jaanuaris või detsembris. Näiteks kui oled ettevõtja ja iseendale palka maksad, siis on mõttekas maksta detsembri lõpus, et suurendada oma III sambasse panustamise võimalust. Nii saad mingi osa tulumaksust tervelt aasta võrra varem tagasi. Mõistlik on panna sinna 15% oma tulumaksuga maksustatavast aastatulust (töötasu ja muu, millelt tulumaksu maksad). Sest see on ainuke võimalus juba makstud tulumaksu tagasi saada kõigil neil, kellel töötasu nii suur, et maksuvaba osa nagunii arvestada ei saa. Nimelt nii annetused kui ka III sammas on sellised, mille pealt riik maksab sulle tulumaksu tagasi ka siis, kui oled kogu oma maksuvaba osa ära kasutanud või sul sellele kõrge palga tõttu üldse õigust ei ole. Kui teenid üle 40000 euro aastas, siis sealt ülespoole on see osa, millelt pole mõtet enam 15 protsenti kolmandasse sambasse panustada, sest riik sellest suurema summa pealt tulumaksu ei tagasta. Ehk siis 6000 eurot on see piir, millest rohkem ei ole mõtet ühe aasta jooksul kolmandasse sambasse raha panna. Enamusel on muidugi töötasu heal juhul pool sellest neljakümnest tuhandest, nii et saavad maksimaalselt oma aastatulu kolmanda samba jaoks kasutada. Näiteks kui aasta brutotulu on 20000, siis 15% sellest on 3000 eurot ja maksutagastus 600 eurot. 

Arvestama peab muidugi, et kuna see raha investeeritakse, siis võib juhtuda, et vahepeal läheb sinu raha miinusesse, aga mina olen arvestanud nii, et aastas panustatud 3000 eurot võib miinusesse minna kuni 300, sest siis pole ma veel midagi kaotanud. Nii palju pole mu kolmas sammas kunagi miinuses olnud ja hetkel on see näiteks ca 5,5% plussis. Aga süsteem on siis selles, et kuna riik on sulle 600 eurot sellest kolmest tuhandest tagasi maksnud ja sa ise oma raha 55+ vanuses välja võttes maksad vaid 10% tulumaksu ehk siis vaid 300 eurot, siis oledki juba ette selle 300 eurot teeninud, millega võimalik miinusesse minna halvematel aegadel. Ma ei tea, kas selgitasin piisavalt arusaadavalt, aga mina võtan seda tulumaksutagastust kui suurepärast võimalust lisaraha teenida, et see siis uutesse investeeringutesse suunata. Nii teenib see tulumaksutagastus sulle aastatega raha juurde ka siis, kui peaksid varem kolmanda samba raha välja võtma ja riigile saadud 20% tagasi maksma. Kasulik instrument on see igal juhul. Aga kõige tähtsam on meelde jätta, et tagasi saab tulumaksu ainult selle arvelt, mida sinu aastatulult on makstud. 

Investeeringutest rääkides, siis mida aeg edasi, seda olulisemaks on mulle saanud investeerida sinna, kus on tagatud eetilisus. Näiteks ei suuda ma oma raha paigutada ühisrahastusse, kus ma tean, et see läheb laenudeks neile inimestele, kellele pank laenu ei anna ja kellest paljud satuvad võlaorjusse. Olgu tootlus kui hea tahes, mina sinna oma raha enam ei pane, sest ma ei taha olla osaline teistele inimestele kannatuste põhjustamises. Äripäev kirjutas eile pikalt ühest juhtumist, kuidas vägivaldses suhtes naine oma elukaaslase võlad omale kaela sai. Annetasin ise ka sellele noorele emale, kes nüüd tänu annetajatele on saanud oma maksegraafikud korda ja maksetega järje peale. See, kui kergelt kiirlaenud hakkavad lumepallina kasvama ja kuidas inkassofirmad neile veel vinti peale keeravad - see on ülimalt ebaeetiline bisnis ja mulle täiesti vastuvõetamatu. 

Täpselt samamoodi ei suuda ma investeerida tubakafirma aktsiatesse. Tegelikult pole see ka kasulik ja imestasin väga, kui Äripäeva Investor Toomas veel paar aastat tagasi arvas, et tubakafirma on hea investeering. Selle pealt ta kaotas tuhandeid ja ma ei suuda aru saada, kuidas nad nii rumala ostuotsuse üldse tegid. Peab ju jälgima ka trende ja seda, mis maailmas toimub ja suitsetamine on juba pikemat aega tugevas langustrendis. Investor Toomas põhjendas seda panust ise sellega, et nad ootasid masu ja masu ajal on alati alkoholi ja muude mõnuainete tarbimine suurenenud. Minu kui investori jaoks jällegi ebaeetiline kaalutlus. Aga õnneks inimesed ei hakanud rohkem suitsetama, hoopis veganlus ja taimetoitlus suureneb, nii et see, mis aastaid tagasi oli masu ajal hea investeering, ei pruugi seda täna enam olla. Maailm muutub ja meie koos sellega. Täna on trendikas igasugune roheenergia, lisaks arvestades viiruse pealetungi ka meditsiin ja tehnoloogia. Nende kolme viimasega on pea võimatu alt minna, eriti kui investeerida indeksitesse.

Üksikute aktsiatega jääb muidugi alati risk, et midagi läheb viltu ja jälgin huviga Tesla arenguid. See on päris uskumatu, kuidas Tesla on vaid ühe kuuga tõusnud, näen seda oma Börsihai portfellist kõige paremini. Kui eile hommikul oli kasum ca 5200:
...siis täna hommikul oli juba tükk maad rohkem:

Tesla teeb uskumatut tõusu ja jälgin huviga, kas nad ehitavad üles mulli, mis varsti lõhkeb, või on nende aktsia hinna tõus stabiilne ja näitabki firma väärtuse kasvu. Arvamusi on nii ja naasuguseid ja paljud usuvad, et ju ta ikka varsti kolinal kukub. Mina kaldun pigem sinnapoole, et ei pruugi kukkuda, sest nad pööravad tohutut tähelepanu tehnoloogia arengule ja kvaliteedi tõstmisele. Isegi autode aknaklaasid pidavat olema Teslal nutikad, kõiksugu sensoreid täis või miskit. Ja selle tulemuseks ongi kvaliteet ja konkurentsieelis. Lisaks said nad loa oma autosid Hiinas müüa, mis ka ilmselt aktsionäride huvi tõstis ja hinda kergitas. 
Igaks juhuks tuletan meelde, et see Börsihai portfell ei ole minu pärisraha, see on virtuaalne mäng, kuigi näitab objektiivset tulemust, sest on seotud tegeliku börsiga. Mul endal on Teslat vaid nii palju, kui palju ta ühte tehnoloogiaindeksisse mahub (3.22% kogu indeksist), nii et see väike protsent kahjuks minu reaalset portfelli oluliselt ei muuda.

Kui nüüd mõnele on siit jäänud mulje, et olen mingi jube vinge tegija börsil, siis igaks juhuks ütlen, et ei ole absoluutselt. Pean end pigem algajaks ja lisaks tean, et mitte keegi ei suuda kõike täpselt ette ennustada, mis tulevikus toimuma hakkab. Ma võin siin küll väita, et Investor Toomas tegi lolli otsuse ostes tubakafirma aktsiaid, aga see ei tähenda, et ma ise mõne asjaga ämbrisse ei astuks. Inimeste teadmised ongi ju erinevad ja kus üks näeb ohtu, seal teine ei pruugi näha. Ma olen teinud minevikus mõne päris halva otsuse, mida tagasi vaadates kahetsen. Näiteks, kui kolisin saarele, siis ostsin uue Toyota Avensise, kuigi oleks võinud võtta selle liisingusse ja vaba raha hoopis kusagil kasvatada. Aga ma miskipärast kartsin, et äkki mu töö ei toimi siit saarelt nii nagu vaja ja ma pean oma töökohast loobuma. Plaan B oli mul küll Rootsi kolimine, sest töö ise oli juba nagunii Rootsis, aga ma ei julgenud endale rahalisi kohustusi jätta. Alustasin saarel elu ilma pangalaenuta ja ilma liisinguta, täiesti kohustustevabalt. Nüüd tagantjärele saan aru küll, kui rumal ma olin. Ma oleksin pidanud auto võtma liisingusse ja ülejäänud raha investeerima. Kui liisingu intress on ca 2-3%, siis on see nii odav, et mõistlik on liisida ja ülejäänud raha panna kasvama, sest alla 5% on üldjuhul pika investeeringuga pea võimatu tootlust teenida. Tegelikult on tootlused pigem suuremad, aga isegi see 5% näitab, et mu raha oleks olnud kasumis. Selle asemel ostsin auto välja ja kaotasin võimaluse rohkem teenida. Ja eks neid vigu on olnud rohkemgi, kuigi mõned siiski sellised, mida ei saanud tolles ajas vältida. 
Sel nädalal avaldati ühe uuringu tulemused, mis näitasid, et eestlased on rahatarkuses sisuliselt maailmas esimeste hulgas. Ka kevadel avaldatud PISA uuring paigutas meie noored kolmandale kohale. Neid tulemusi vaadates tekib pigem küsimus, et kas meie oleme targad või on teised hoopis väga palju rumalamad. Sest meil on tuhandeid kiirlaenuvõlglasi, kelle hulgas palju neid, kellel poleks üldse olnud vaja seda laenu võtta. Meenub üks juhtum, kus inimene lihtsalt ostis omale pidevalt aina uuema mobiili, et oleks ikka vingem kui teistel. Vot sellest patust olen mina igatahes puhas, et midagi kulutaksin vaid sellepärast, et teistele midagi näidata. Pigem liisin vähem silmatorkava auto, kui saan, et mitte liialt silma hakata. Minu "patt" on raamatud ja sealt lähebki minu tahtmiste piir - ma ei kujuta elu ette ilma võimaluseta osta uusi raamatuid, kuigi olen mõelnud, et kui tõesti peaksin nii tugevalt vaesuma, et peale toidu enam muule raha ei jätkuks, siis on meil siin kodus laeni raamaturiiulid, kust saab siis järjest lugema hakata. Siin on ju nii minu kui mu mehe elu jooksul kogunenud raamatud ja ma ilmselt ei liialda, kui ütlen, et vähemalt tuhat neist on mul lugemata. Ilmselt isegi rohkem. Mis ju näitab, et lugemist on mul siin küll ja võiksin raamatuid mitte juurde osta, aga no ma ei saa. Esiteks juba oma töö pärast pean pidevalt uuega kursis olema, sest lugemine on ju õppimine. Olen Äripäeva raamatuklubi liige ja eile just tuli kuuraamatute pakkumine, millest kummastki seekord ei loobunud, sest lihtsalt ei raatsinud. Kuigi need on vastikult kallid isegi klubi liikmele. No ühesõnaga - kui mul lugemist jagub, siis eriti muud mul elus vaja pole, kõik muu on mul olemas. 
Panen siia lõppu kaks raamatusoovitust neile, kes tahavad rahatargaks saada. Ma olen vist mõlemat raamatut siin varem ka näidanud, aga kordamine on alati kasulik.
Esiteks soovitan lugeda Jaak Roosaare "Rikkaks saamise õpikut".
Teiseks soovitan suht hiljuti ilmunud raamatut "Rahaedu põhimõtted".

Need on mõlemad hästi lihtsalt kirjutatud ja väga õpetlikud. Kui oled noor ja tahad kodulaenu võtta, siis "Rahaedu põhimõtetes" on lausa eraldi peatükk, mida kõike arvestama peaks, et pangad sind kui laenusaajat aktsepteeriks. Nii mõnigi inimene võib neid raamatuid lugedes avastada, et on oma elus palju valesti teinud, aga pole ju kunagi hilja hakata targemalt käituma. 

Kui nüüd mõnele jäi siit postitusest mulje, et olen jube rahakeskne inimene, siis igaks juhuks ütlen, et näiteks kui ma investeerin, siis on raha minu jaoks lihtsalt number. See pidi, muide, paljude raamatupidajatega nii olema, et nad suhtuvad rahasse hoopis rahulikumalt kui teised. Ma suhtun rahasse kui instrumenti ega mõtle, mida kõike selle eest oleksin saanud, kui näiteks börsil midagi kaotan. Mitte et ma üldse kaotanud oleksin, aga miinuseid ikka olen näinud. Ei ole nii, et kramplikult hoian oma penne vaid endale ja õudselt koonerdan, et saaks aga rohkem teenida. Mul on rahasse kuidagi üsna rahulik suhe, mis tuleb ilmselt sellest, et olen aastaid pidanud oma töös väga suuri numbreid liigutama. Kui oled harjunud raamatupidajana tegema miljonilisi ülekandeid, siis see tuhat siia ja sinna investeerida tundub ikka üsna väike raha, millega riskida. Lisaks on minu jaoks investeerimine nagu põnev mäng - iseenda teadmiste ja kogemuste proovilepanek. Kusagil mujal keegi minu tööle täna hinnangut ei anna, kusagil koolis ma enam hindeid ei saa, nii et õnnestunud investeeringud katavad ära minu eduelamuse vajaduse :)


Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: