sept
27

Suvine nädalavahetusMaire Forsel

Suvi on muidugi läbi, aga see ei tähenda, et enam suve nautida ei saaks. Ma vist pole kunagi varem kogenud nii sooja septembri lõppu. Eile käisin Olustveres ja tagasiteel näitas veel kella kuue paiku Pärnus +22 kraadi. Kui saarele jõudsin, oli väljas juba kottpime ja kell umbes kaheksa õhtul ja väljas ikka veel +19. Lihtsalt imeline.

Olustveres alustasin seekord oma loenguid moraalilugemisega. Ikka kohe tõsiselt pidasin moraaliloengu maha, et nad ometi aru saaksid, kui oluline mulle on, et nad tähtaegadest kinni peaksid. Ütlesin neile, et ettevõtlusõppe oluline osa on see, kas kokkulepetest peetakse kinni või mitte, sest need, kes ei pea, nendelt ma pigem midagi ei telliks ka, sest kuidas ma saan usaldada ettevõtjat, kes tähtaegadest kinni ei suuda pidada ja veelgi enam - ei vaevu isegi mingit vabandust ega selgitust saatma. Õudne, kus mulle ei meeldi selline kuri olla, aga ma ei saa õpetajana teisiti, ma pean ju kuidagi saavutama, et kõik minu aines oma asjad tehtud saaksid. Lisaks ütlesin, et kes järgmisel korral hilineb, see saab lisatöö. Sellega ma loodan neid motiveerida, kuigi see kõlab nagu ähvardus, et kui sa nii ei tee, siis ma sulle veel näitan... Oeh... No ei olnud tore nii rääkida ja ma tõesti loodan, et seda enam kunagi tegema ei pea. Või vähemalt selle grupiga mitte.

Aga nad olid jälle nii tublid eile. Ma tundsin ennast kohe väga hästi, kui pärast koju sõitsin, sest nendega oli nii huvitav. Nad töötavad aktiivselt kaasa, küsivad palju ja üleüldse ma näen, et neil silmad säravad. Nii et ma loodan, et ma ei rikkunud nende tuju liialt oma moraaliloenguga. Eriti arvestades, et eile üle poole kohalolnutest polnud üldse milleski süüdi, need patuoinad olid vähemuses. Vist ei ole eriti tore siis kuulata, kuidas õpetaja pahandab, aga loodan, et need, kes polnud süüdi, ei võtnud seda ülearu isiklikult.

Tagasiteel käisin Pärnus poest läbi ja avastasin seal Pagaripoiste tordid. Kui Raplas elasin ja lapsed veel kodus elasid, siis ostsime alati tähtpäevadeks Pagaripoiste kohupiimatordi ja mul tuli eile Pärnus nostalgia peale seda meenutades. Kohupiimatorti ei olnud, aga oli hapukoore- jõhvikatort ja kuna see oli veidi väiksemas formaadis, siis ostsin selle niisama proovimiseks. No nende kohupiimatort on igatahes parem, kuigi ega see ka paha polnud.

Täna otsustasin, et võtan omale puhkepäeva. Tegelikult hommikul muidugi natuke tööd tegin, sest eilsed tunnid oli vaja Tahvlisse sisse kanda ja ühe meili saatsin ka, et küsida, kes mu slaidid Moodlesse üles paneb. Aga rohkem mingit tööd ei teinud. Pärastlõunal sõitsin üldse Tuhkanale, et mere ääres raamatut lugeda. Sest kui seal nädala sees korra käisin, siis lihtsalt armusin sealsetesse metsadesse. Nii vaikne ja nii ilus. Võtsin kaks väga erinevat raamatut kaasa, sest ei teadnud, kumba lugemise isu mul on. Rannas tundsin siiski, et mingi tõsisem investeerimispsühholoogia raamat ei ole see, mida tahaks niimoodi pühapäeval mere ääres hängides lugeda ja võtsin ette hoopis Helen Pollardi "Väike Prantsuse külalismaja".

Hakkasin seda ühel õhtul enne und lugema ja tundus natsa liiga lihtne ja mitte pinget pakkuv, nii et mõtlesin, et vist ei viitsi seda ikka lugeda. Aga tänane suvine ilm ja puhkuselaadne meeleolu rannas siiski sobis selle raamatuga väga hästi, nii et lugesin täitsa huviga juba. Seda on kolm osa ja ma ei raatsinud ise neid osta - mõtlesin, et kui raamatuvahetusest saan, siis loen ja kui ei saa, siis ei loe. Ja siis saingi sealt teise osa juba mõni aeg tagasi, aga esimest ja kolmandat ei õnnestunud ikkagi saada. Kuna teisel osal pole ju ka siis mõtet, kui esimest pole, siis ikkagi lõpuks tellisin mõlemad puuduolevad osad otse kirjastusest. Loodan, et suudan need nüüd ikka lõpuni lugeda, iseenesest on vahel hea midagi väga lihtsat ette võtta. Kohv ja üks võileib ja üks torditükk olid ka kaasas :)

Mobiili ilmateade näitas, et olen Hiiumaal Emmastes ja et seal on +21 kraadi :) Olin lihtsalt Hiiumaale nii lähedal.

Rand oli enamuse ajast inimtühi, ainult vahepeal käis mõni perekond või paarike korraks sealt läbi. Enamus olid koeraga jalutamas. Aga ma olin neist piisavalt kaugel, et üksindust nautida.

Isegi mõned õied leidsin rannast.

Ja rannakarbid.

Päike pani rannas kõrred mõnusalt helkima, aga mul ei õnnestunud seda ilu pildile saada.

Merelained loksusid vaikselt, hästi romantiline.

Tagasiteel tegin paar pilti ka.

Jätsin auto kaugemale uude parklasse, et saaks pikemalt käia. Siin pildil auto juba paistab :)

Metsaalune oli seeni täis ja mul oli korv autos, aga ei viitsinud täna enam korjata. Võib-olla lähen nädala sees veel korra seenele. Need mustikad on sealtsamast metsast korjatud, siiani pool karpi külmikus alles.

Ma sõidan alati Soela kaudu, sest seal sadamas on nii ilus. Pildistasin rannamaju, aga pildile ikka ei jää nii ilus nagu on. Seal on Erkki Raasukese puhkemajad, kolm tükki ja kui need ei asuks mu kodule nii lähedal, siis ilmselt lubaksin endale seal mõne nädalavahetuse. Muide, minu tehtud meremeestega padjad on neis puhkemajades. Leia pildilt Sõru-Triigi praam :)

Sel suvel valmis Soela sadamas ka üks uus maja - sadamakapteni ruumid ja miski veel. Väga sobiva arhitektuuriga, ümmargused aknad nagu laevas.

Kui metsas on seeneringid, siis koju on nüüd tekkinud ka õunaringid :)

Tomatid olid sel suvel kehvakesed, ainult kirsstomateid saime palju. Praegugi veel valmib neid kasvuhoones rohkesti.

Eeloleval nädalal tahan oma uue raamatu käsikirja ära lõpetada, et saaks selle nädala lõpus keeletoimetajale saata. Kogu meeskond on sama, mis mu esimesel raamatul - Hege joonistab pildid ja Heiko Unt küljendab ja trükki läheb ikka Viljandisse PrintBesti. Keeletoimetaja on ka sama. Hea on teha asju koos inimestega, keda juba tunned ja kellega harjunud oled. Kõigiga on kokkulepped tehtud. Pean käsikirja veel natuke täiendama ja kirjutama viimase peatüki ja sissejuhatuse, siis peaks valmis olema. Kui esimene raamat oli peamiselt mu enda käsitööettevõtte kogemuslugu, siis see tuleb mahukam ja rohkemate teemadega - turundusest, müügipsühholoogiast, kultuurierinevustest, autoriõigustest ja sellest, kuidas oma looming ettevõtluseks pöörata. Palju teemasid, mis mikroettevõtjaid aidata saaksid. Raamatus on palju viiteid, mistõttu on mu töölaud näinud mitu kuud välja selline, et vähemalt kaks virna raamatuid seisab siin pidevalt. Osad on juba riiulisse tagasi ka rännanud.

Millal ilmub, seda ei oska veel öelda. Kiiret mul pole, teeme rahulikult. Aga sellest peaks saama hea abimees nii minu enda õpilastele kui ka kõigile teistele, kes ettevõtlust õpivad või ettevõtjaks tahavad saada. 

Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: