okt
17

Täri pärnMaire Forsel

Viimasel ajal on kuidagi juhtunud, et puudel on minu elus oluline koht. Eelmine postitus rääkis meie koduõue vanast kastanist, seekordne postitus on aga Täri pärnast.
Kummaline, et ma polnud sellest pärnast varem midagi kuulnud, kuigi see asub meie Saaremaa vanaema lapsepõlve talumaadele nii lähedal. Mõni aeg tagasi saatis sugulane Liina, kes elab ise juba aastaid Soomes, FB messengeri paar pilti sellest, kuidas ta Täri pärna juures käis ja soovitas kindlasti seda erilist puud vaatama minna. Liina ise on sealtsamast meie vanaema lapsepõlvekodust pärit - Kõue talust, mis asub kuulsa pärnaga samas külas ja kus koduselt karjamaalt on lausa maaliline vaade merele. Sõitsime täna ka sealt mööda ja meri oli nii ilus sinine, et oleksin tahtnud peatuda ja pilti teha, aga kuna poisid laotasid sealsamas põllul sõnnikut, siis ei tahtnud hakata seal pildistamisega sahmima. Panen ühe pildi, mille paar nädalat tagasi sealt tee pealt merele vaadates tegin. Oli juba õhtune aeg ja pilt jäi veidi pime.

Kõue talu on pildilt väljas, aga kohe vasakul. Sellises maalilises kohas on minu vanaema ja Liina oma lapsepõlve saanud veeta. Aga see pärn. Liina ütles, et pangu me kummikud igaks juhuks jalga, et vaja nii paarsada meetrit üle heinamaa jalgsi minna. Kui siit meie poolt sõita, siis tuleb mööduda Kõue talust ja vanast sõjaväeosast ja kohe varsti pärast seda ongi Täri talu teeots, mille tunneb ära selle järgi, et seal on alati tee ääres lilleampel. Seal elav pere on pannud metsateele sissesõidukeelu märgi, nii et jätsime auto sinnasamasse tee äärde ja läksime jalgsi edasi. Täri pärn on üle 400 aasta vana ja tänaseks praktiliselt 7-meetrise ümbermõõduga. Sellest pärnast jämedamad on Eestis vaid kaks puud - Tamme-Lauri tamm Urvastes ja Raasiku raudteejaama juures kasvav hõberemmelgas. Nii et Täri pärn on Eestis jämeduselt kolmas puu. 
Juba eemalt ta paistis ja kui ei teaks, et ta pole üldse väga kõrge ja võimsa võraga, siis ei oskaks arugi saada, kus ta seal täpselt asub. Suvel, kui puu on lehtes, paistab ta eemalt nagu üks suur võsastunud küngas. Vaatasin netist pilte, et kui kõik on roheline, siis pole üldse eemalt aru saada, et seal nii suur pärn kasvab. Aga Liina oli mulle pilte saatnud, nii et teadsin otsida jändrikku puud ja kuna pärnad on juba raagus, siis tundsin ta juba kaugelt ära. Jätab eemalt mulje, kui üks väga katkine ja kulunud puu, aga no milline sa ise välja näeksid, kui oleksid 400-aastane, onju :)

Pärn on muidugi looduskaitse all ja sellekohane silt ka kõrval.

Paar päeva tagasi tegin FBs postituse, kus kirjutasin, kuidas mul vahel poliitikast kõrini saab ja kuidas olen kurb, et inimesed ei vali oma esindajaid sageli mitte sisu järgi, vaid selle järgi, kui palju neile nänni jagatakse ja hüvesid lubatakse. Sain sellele postitusele palju toetust ja kuna Liinal on raske eesti keeles kirjutada, siis ta helistas mulle Soomest, et lohutada. Ja tuletas sedasama Täri pärna meelde. Mul on nii kahju, et mul tema jutt kuhugi ei salvestunud, sest see oli nii ilus, kuidas ta seda vana puud inimesega võrdles. See oli nii liigutav, et mul tuli lausa nutt peale, ta lihtsalt oskas nii hästi mind sel hetkel lohutada. Ta lisas veel, et mingu ma kindlasti seda pärna vaatama, et kui seda näen, siis saan aru, mida ta mõtleb. Jah, ma tõesti sain. Sellest, kuidas see vana puu on tormides ja tuultes oma oksi kaotanud ja ikka ja jälle uued kasvatanud ja edasi elanud. Sellest, kuidas loodus on selle pärna kallal toimetanud, nii et tema tüvele on jäänud muhud ja armid, aga ta on ikka ja alati jäänud kestma. Liina oskas sellest nii ilusasti rääkida ja kui ma täna selle pärna tüve nägin, ma sain tõesti aru, mida ta mõtles. Kui väike on inimene selle mitmesaja aastase puuga võrreldes. Ja kui tugev peab selle puu elujõud olema, et mitusada aastat üle elada. Nende aastatega on ta näinud nii rahulikku päikeselist elu koos vaikse merekohinaga, kui ka sõjalennukeid, mis kurjakuulutavalt üle lendavad. Vaadake seda võimsat kühmulist vana tüve. Nagu vanainimene, kellele elu ja läbielamised on kortsud näkku joonistanud, nii on ka sellel pärnal oma kortsud ja kühmud.

Selle puu alumised oksad on nii jämedad ja rasked, et peavad ellu jäämiseks toetuma maapinnale.

Ma olen üsna kindel, et see puu on olnud ja on ka täna koduks väga paljudele loomadele ja lindudele. Ükskõik, millisest suunast vaadata, ikka paistab kusagilt tüvest auk, millest on näha, et sealt on sisse-välja käidud. Siin üks ilus lihvitud ukseava.

Mõni auk oli väiksem, mõni suurem. Mõni täitsa lahti, teine justkui peidetud.

Puu alla maha oli kukkunud üks huvitav tükk, mis meenutas herilasepesa, aga oli tegelikult jupike sellest samast pärnapuust, lihtsalt maha pudenenud. Huvitav kihiline moodustis.

Täri pärna tüvel on nii palju kühme ja muhke ja paksendeid või kuidas iganes neid nimetatakse. Ma pole iial varem midagi sellist näinud. Vaata kasvõi seda väikest muhukest oksa küljes.

Ilmselt on see pärn ladvast mitmel korral murdunud, sest pole väga kõrge ja on ka näha paar kohta, kust kunagi tüvi murdunud.

Aga need müstilised kühmud. Panen siia neist veel mõne pildi.

Räägitakse, et kui panna käed neile kühmudele, siis see ravib su käed terveks. Minu artroosihaigetele kätele sobib hästi :)
Siin veel üks avaus, kust sisse pääseb.

Kui ära hakkasime tulema, siis tegin veel eemalt ühe pildi.

Täri pärna juures käimine oli tõeline elamus. Mul läks ausalt öeldes lausa tuju heaks. Mitte et ta väga halb oleks enne olnud, aga natuke nagu rõõmutu olek muutus rõõmsaks :)
Elamusi saime tegelikult teisigi. Kui olime tagasiteel üle heinamaa jõudnud, siis ütles Sander, et vaata, kes seal on. Pöörasin tagasi ja nägin pärna juurest üle heinamaa jooksmas kaht väga suurt looma. Kahjuks olid nad pildistamiseks liiga kaugel, nii et ma ei saanudki aru, kas need olid põdrad või suured hirved. Väga uhked suured loomad olid igatahes. Oleks me veel seal pärna all olnud, oleksime neid lähedalt näinud.
Täri talust tuleb kohe aia tagant mööda minna, et pärnani jõuda ja isegi see taluõu on omaette elamus. Kuna tegemist on kellegi koduga, siis ei sobinud seal pildistada, aga kõik majad olid seal nii ilusti korda tehtud ja üldse selline vanajumala seljatagune ja väga ilus taluõu. Ma siiski paar pilti seal tegin, sest üks mänd oli nii ägedalt end ühe kõrvalhoone katusele laotanud, nagu otsiks vanast majast tuge.

Selle talu õuel on ka kaks väga suurt ja jämedat mändi, niisamuti paistis selliseid võimsaid puid ka metsa servas. Mõtlesin, et ilmselt on see koht seal mingil põhjusel puudele soodne, et neid seal nii palju vanu ja võimsaid on. 
Talu aiast veidi väljas oli üks suur sammaldunud puu, millel punased marjad küljes. Sander arvas, et see on viirpuu, ma ise ei osanud midagi arvata. Aga ilus oli. Pildil kahjuks need punased marjad eriti ei paista, palja silmaga nägi neid palju.

Ja kibuvitsad on marju täis. Sel sügisel on pihlakad ja kibuvitsad kõik paksult punased, ei tea, kas see ennustab külma talve.

Kui olime majast möödas ja metsateele jõudnud, avastasin ühe männi otsast tulipunase õuna :) Tegelikult ta männi otsas muidugi ei olnud, üks vana paari oksaga õunapuu oli kohe männi kõrval, aga õun justkui rippus männi küljes.

Ilm oli nii ilus ja päikeseline ja sügis on veel nii värviline, et ma ei saanud autoga kiiresti sõita, pidevalt oli vaja teeservas midagi ilusat vaadata. Liikülast Leisi sõites jääb tee äärde üks ilus äädikapuu, millest tegelikult tegin pildi nii umbes nädal tagasi. Täna oli ta juba vähem punane, aga ikka veel nii ilus. Kui ma sügisel selliseid värvilisi puid näen, siis meenub alati Kanada oma värviliste vahtratega. Kuidagi alati just Kanadat meenutavad kõik värvilised vaated. Õnneks on kogu see ilu siinsamas meie kodusel Saaremaal.


Kommentaarid: 2

  • Ülle18. okt

    Huvitav, mis Sipa pärnast siis saanud on, millel ümbermõõt 9 meetrit? Kas seda pole enam? http://entsyklopeedia.ee/artikkel/sipa_p%C3%A4rn

  • Maire08. nov

    Sipa pärna kohta ei oska öelda, võib-olla tõesti seda pole enam.

Lisa kommentaar

Email again: