mai
17

TöörõõmMaire Forsel

See on ikka kummaline, kuidas töötamine tekitab minus hea tunde :) Mõtlen ju küll, et nii hea on kodus molutada ja raamatuid lugeda, aga kui õhtul oma päevale tagasi vaatan, siis ikkagi on alati mõnusam tunne nendel päevadel, kui olen mingi tööga ühele poole saanud. Mul oli vaja ühele Olustvere grupile maikuus veel viimased loengud ja kodused ülesanded teha ja lükkasin seda aina edasi – kord polnud tuju ja siis polnud inspiratsiooni ja siis olid jälle mingid koosolekud ja aega ei jätkunud. Kuni lõpuks siis täna võtsin kätte ja tegin kõik need ära. Viis loengut, millest kolm salvestasin videoloengutena ja kahega otsustasin, et piisab, kui nad ise slaidid läbi loevad. Lisaks tegin koduse tööna kümme küsimust, millele nad vastama peavad. Vastuste järgi peaksin siis suutma kontrollida, kas nad on kõik loengud ära kuulanud/lugenud või ei. Võtsin igalt poolt pisteliselt küsimusi, kusjuures sageli on võimalik ka anda mingi teistsugune vastus, nii et kui nad vastavad nii nagu mina neile õpetasin, siis see peaks olema piisav tõestus mulle, et kõik kenasti ära õpitud.

Novot ja nüüd siis olengi täna terve pika päeva neid koolitöid teinud ja jube hea tunne on, et tehtud sai. Kohe selline tubli inimese tunne, et kui saab sellist tööd teha, siis pole elu mõttetult elatud :) Sellistel hetkedel nagu praegu ma ilmselt oleksin nõus tunde juurdegi võtma. Eks näis, kas kutsutakse Tallinnasse tööle – eelmisel aastal jäi mul ühe kooliga see küsimus õhku. Samas ma iga õppesessiooni pärast ei tahaks edasi-tagasi uhama hakata, sest loenguid saab väga edukalt teha ka veebis, nii et kvaliteet kuidagi ei kannata. Olustverega mul ongi kokkulepe, et vähemalt esialgu jätkan veebiloengutega. Ühel grupil tuleb seal kaitsta ka äriplaanid, nii et millalgi sügisel ehk peaksin siiski ka kohale minema, aga eks elu näitab, kuidas kujuneb.

Täna panen siia pilte ka. Sander tellis juukselõikusmasina ja teatas, et nüüd tuleb mul 1,5 aastat sellega ta juukseid lõigata, et masina hind tasa teha. Uskumatu kui raske on juuksuritöö. Ma ausalt poleks uskunud, et see nii keeruline on ja ma tõesti loodan, et meie juuksur Monika seda õudust ei näe, mis ma talle pähe tekitasin :) Siin ta üritab veel mind juhendada, kuidas peaksin lõikama.


Tulemus on selline, eestpoolt pole nagu väga vigagi :)


Sel nädalal tuli mul mitmel päeval Frantsu aega sisustada, et Kaari tööd teha saaks. Aitasin tal õppida ja ajasime niisama juttu, ühel päeval lausa 3,5 tundi. Need prillid on muidugi virtuaalsed Frants orgunnis need meile ette mingi äpiga.

Küpsetasin sel nädalal ka selle aasta esimese rabarberikoogi. Täpsemalt kohupiima-rabarberi purukoogi. Õudselt hea tuli.


Ükspäev leidsin lapikoja maja tagant kevadkogritsa. Rootsis on nende söömine keelatud, aga Eestis ei ole. Tegemist on küll mürgise, aga siiski söögiseenega, mida tuleb korralikult kupatada ja siis võib süüa. Me ei raatsinud teda ära noppida.

Miisu peidab end meelespea puhmastesse. Kannikesed ja meelespead õitsevad, terve aed on neid täis.

Reedel käisin lapikojas plaani pidamas. Tahaksin rõdupoolse toa uuesti magamistoaks teha, aga ei suuda otsustada, kas värvida seinad üle või mitte. Need rohelised seinad on liiga tumedad ja üldse ei meeldi mulle. Võiks värvida valgeks ja siis muidugi vahetada ka kardinad. Samas need villased rahvariide triibuga kardinad on hästi head paksud, ei lase valgust läbi, nii et siin toas on hea magada. No ja mööbel on ka tegelikult tume - kiiktool ja kirjutuslaud ja madal laud on kõik pruunid ja neid ei sobiks valgeks värvida. Seisin seal ja mõtlesin ja lõpuks ei teinud muud kui kolisin raamatukastid teise tuppa ja lihtsalt koristasin natuke. Praegu on tegelikult seal jahe ka - kui soojaks läheb, siis mõtlen edasi, mida selle toaga teha.


Lõpuks on nädalavahetus ja Eesti lapsed said jälle Verki sõita. Seal kõik õitseb praegu.

Frants ja Loviise käisid sõbra sünnipäeval, kus sai ägeda autoga sõita.


Samal ajal Rootsis üks mees otsustas, et kui need inimesed tahavad, siis liigutagu ise oma jalgu, tema istub ratta korvis :)


Seal põhjas on nüüd hakanud jää ka sulama lõpuks.


Eddi leidis kusagilt onni.

Ja eile tegid nad kodus oma mängumaja ka korda. Rootsi kuulsa suusataja Charlotte Kalla isa tehtud mängumaja on see - tütre äi on Charlotte'i isa sõber. Elavad seal põhjas lähestikku. Selline mängumaja.

Pildid reedavad, et siin peab elama üks eestlane :)

Kas tead, mis pallid need on? Need on meriheina pallid ja praegu on paljud Eesti rannad neid täis. Leitud on neid nii Pärnust kui Saaremaalt kui ka Eesti põhjarannikult. Hästi omapärane vaatepilt, kui neid palju koos on. Selline imeline looduse kätetöö.
Foto autor Inara Tõugjas, pildistatud Saaremaal 12. mail 2020

Selline nädal siis seekord. Väljas on külm, väga külm. Ühel hommikul avanes ülevalt magamistoa aknast omapärane vaatepilt - puud on lehtes, aga katused olid kõik lumised. Just sel hetkel, kui pildistama hakkasin, tuli päike välja.

Päikest on iga päev, nüüd tahaks juba sooja ka.

Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: