okt
11

Uue raamatu ootelMaire Forsel

Väljas on lihtsalt imeline ilm. Siit kabineti aknast välja vaadates võiks vabalt ette kujutada, et on juuli ja väljas +30 kraadi, kuigi tegelikult juba oktoobri keskpaik. Varjus näitab termomeeter +12, aga päikese käes on ilmselt vähemalt +18 või isegi rohkem.

Ma otsustasin, et sel nädalavahetusel tööd ei tee. See ei käi muidugi kodutoimetuste kohta, vaid koolituste, raamatupidamise ja muu sellise, mis on nö koduvälised kohustused. Eile võtsin ette ühe töö, mis juba mitu aastat siin tegemist ootas. Nimelt on meil köögi akna all kapid ja kraanikauss ja kraanikausitagune on mingi vineer, mis läbi valge pitskardina paistis väga kole. Igal aastal, kui siit akna alt läbi käime, oleme mõelnud, et see vineer tuleks valgeks värvida, et veidigi normaalsem tunduks ja nii palju silma ei riivaks. Eile siis otsisin kuurist valge värvi välja ja tegin selle töö lõpuks ära. Sai parem küll, kuigi ega see mingi ilus vaade ei ole, aga vähemalt ei riiva enam nii palju silma.
Kardin on veits nässus ja parempoolne nurk on nõudepesumasina tagune, kus vineeri ees pole, nii et see jäi ikkagi tume. Ja ma ei saa aru, mis kollane laik siin pildil vasakul on - lähen pärast vaatan, kas mingi peegeldus või on miski muu. Kardina pesin eile ära, nii et mingit plekki tal küll ei saa peal olla.

Need ainukesed suvelilled, mis sel aastal amplitesse ostsin, on väga head õitsejad. Ma ei mäletagi, mis nende nimi on, aga siiani aina õitsevad ja neil pole olnud vaja närbunud õisi ära noppida. Ostan järgmisel aastal ka need, kui võimalik. Täiesti hooldusvabad amplid, ainult kastma peab muidugi.

Sügisastrid on peaaegu sama värvi, sobivad amplitega hästi kokku.

Aga sellest raamatust. Mul oli ju alguses plaan, et kirjutan õpiku, aga kui hakkasin meie õpikuturgu uurima, siis nägin, et Kristi Suppi ettevõtlusõpik katab selle vajaduse ilusti ära, pealegi on sellest ka juba mitu uut trükki välja antud. Nii ma siis mõtlesingi, et kirjutan vaid nendest teemadest, mida olemasolevates ettevõtlusõpikutes ei ole. Näiteks ettevõtluskontost, lisaks põhjalikumalt turundusest, kultuurierinevustest ja muud sellist, mida ise täna oma õpilastele õpetan. Minu stiil on pigem selline jutustav ja eesmärke alati mitu - kõige olulisem on anda inspiratsiooni, innustada ja õpetada nii, et just mikroettevõtjatel oleks sealt midagi kasulikku oma igapäevaellu võtta. Ja muidugi autoriõigused, mida siiani keegi teine pole oma ettevõtlusõpikutesse lisanud. Kuidagi on nii kujunenud, et olen hakanud selle teemaga tegelema, seda õpetama ja konsulteerima, nii et see on saanud mulle aina paremini selgeks ja kuna seda nii vähestes koolides õpetatakse, siis on see natuke nagu missiooni värk ka. Et ettevõtjad oskaksid ennast kaitsta või vähemalt mõtleksid selle peale, kui tahavad ettevõtjana tegutseda. Ja muidugi, et ei riskiks ise kellegi õigusi rikkudes, sest kes see ikka tahab trahvi maksta. 

Mis ettevõtluse õpetamisse puutub, siis on mul väga selge nägemus, milliseid ettevõtjaid ma Eestis näha tahaksin. See nägemus on väga suurelt rootslastest mõjutatud ja kultuurierinevuste peatükis ma sellest natuke räägin ka. Nimelt, et rootslased ei ole nii suured kasumi tagaajajad kui teised rahvused. See ei tähenda muidugi, et kasum poleks eesmärk - on ikka. Aga selle kõrval nähakse väga ka inimest - see ongi olnud mulle suurim õppetund rohkem kui 30 aasta jooksul, mil olen olnud erinevate Rootsi ettevõtetega seotud. Peamine põhimõte on see, et ettevõtlus ei pea olema pidev maksku mis maksab kõigist parem olemine, vaid see on elustiil, kus peamiseks eesmärgiks ei ole ainult raha teenimine, vaid väärikas ettevõtja hoolib kõigist oma töötajatest, olgu see siis koristaja või müügijuht või ükskõik kes. Olen ise sellist tööandja poolset hoolimist saanud tunda kahes ettevõttes töötades, kokku üle 20 aasta, ja ei kujuta ilmselt seepärast ettegi, et tööelu võiks kuidagi teisiti käia. Ja mul on nii kurb vaadata, kuidas Eestis just lihttöölised sageli ettevõtjatesse suhtuvad - see kõik tuleb sellest, et meie ettevõtetes ei ole veel sellist inimesest hoolivat juhtimiskultuuri. Osaliselt tuleb see muidugi ka oskamatusest, sest juhid ei saa aru, et neile endale on kasulik, kui töötajad end hästi ja väärtuslikena tunnevad. Samas ega isiksuseomadusi muuta nii lihtsalt ei saa ja halva iseloomuga, empaatiavõimetuid juhte, jääb alati olema. Eestis on hea juhi musternäide ja minu suurim eeskuju Kristjan Rahu, kes ei ole küüned enda poole tüüp, vaid oskab oma töötajaid hästi kohelda. Ma tunnen natuke nende perekonda, olen suhelnud tema isa ja isa tänaseks kahjuks meie hulgast lahkunud naisega ja saan aru, et selliseks inimeseks ja juhiks kasvamine, nagu Kristjan on, algab selgelt juba kodust. Ega empaatiavõimet ikka elu teises pooles enam ei teki, kui seda varem tekkinud ei ole, aga algus sellele pannakse juba lapsepõlves. 

Ja väga palju mängib kaasa ka ühiskond, kus oleme üles kasvanud - selles mõttes on Rootsi kordades pehmem ja empaatilisem keskkond üleskasvamiseks, kui Eesti seda on olnud. Aga see kõik muutub ja me ei pea kartma, et muutume pehmodeks. Mida rohkem meil pehmosid maailmas on, seda vähem oleks sõdu ja kuritegevust. Mõelge näiteks, kas need on mehed või naised, kes täna maailmas sõdivad? Kõik need pagana sõjad on meeste algatatud - meeste, kellele on lapsest saadik sisendatud, et mehed ei nuta. Et kogu aeg peab mingi kõva mees olema. Naine kannab ilma uut elu ja oskab seda juba seepärast paremini hoida. Kõik, kes sõdades hukkuvad, on ju kellegi lapsed. Näh, kuidas ma nüüd äkki ettevõtlusest sõjani jõudsin? Aga mõte oli selles, et ka ettevõtlust õpetades ma lähtun sellest, et piisk piisa järel kujundada tulevaste ettevõtjate mõtteviisi selliselt, et neist saaksid eetilised, oma töötajatest ja keskkonnast hoolivad ettevõtjad. Seepärast ei õpeta ma seda, kuidas seaduste piirimail makse optimeerida, vaid seda, kuidas paremini toime tulla ausal teel, rohkem müüa ja olla edukam, et ei peaks pidevalt kombineerima ja mahhineerima. Õpetajana ei saagi teisiti, sest õpetaja peab ka ise olema eetiline. Ma ei saa minna klassi ette mingit silmakirjalikku juttu rääkima, et siis oma igapäevaelus käituda risti vastupidiselt. Õnneks pole mulle antudki teesklemise oskust ja ausalt öeldes on elu ikka palju lihtsam, kui saad olla igas olukorras sina ise, ilma tegelikku olemust varjavate filtriteta. 

Nii et see raamat on kirjutatud just selle mõttega, et aidata ettevõtjal paremini toime tulla. Tänapäeval pole inimestel enam aega raamatuid lugeda ja paljud on öelnud, et nad ei suudagi enam lugemisele keskenduda. Seepärast olen oma raamatusse koondanud mõtteid paljudest allikatest - just need mõtted, mis minu arvates on olulisimad ettevõtjale. Raamatu lõpus ma avaldan ka soovitusliku lugemise nimekirja neist raamatutest, mille ise olen viimastel aastatel läbi lugenud ja kust olen palju häid mõtteid saanud. Kellel aega, see saab neist põhjalikumalt lugeda nii rahast kui turundusest kui veel mitmest teemast, mis ettevõtjale oluline. Avaldan selle nimekirja siin blogis nüüd ka, kuna tean, et seda loevad paljud ettevõtlushuvilised. 
Sellised raamatusoovitused on minu uue raamatu lõpus:

Aru, Jaan. Ajust ja arust. Unest, teadvusest, tehisintellektist ja muust. Jaan Aru ja kirjastus Argo, 2017.

Babin, Leif; Willink, Jocko. Ülim vastutus. Kuidas USA mereväe SEALi eriüksused JUHIVAD ja VÕIDAVAD. AS Äripäev, 2020.

Belbin. Belbini teejuht. Kuidas tööl edu saavutada. AS Äripäev, 2017.

Berger, Johan. Nähtamatu mõju. Käitumist määravad varjatud jõud. AS Äripäev, 2018.

Catmull, Ed; Wallace, Amy. Loovuse kompanii. Kuidas ületada nähtamatud takistused, mis seisavad tõelise inspiratsiooni teel. AS Äripäev, 2015.

Cialdini B. Robert. Mõjustamise psühholoogia. Teooria ja praktika. Kirjastus Pegasus, 2005.

Damodaran, Aswath. Narratiiv ja numbrid. Lugude väärtus äris. AS Äripäev, 2019.

Diamond, Julie. Võim. Kasutaja käsiraamat. AS Äripäev, 2018.

Dib, Allan. Üheleheküljeline turundusplaan. Kuidas kliente võita, rohkem raha teenida ja teiste seast silma paista. AS Äripäev, 2020.

Duckworth, Angela. Südikus. Kirglikkuse ja visaduse jõud. AS Äripäev, 2017.

Godin, Seth. See on turundus. Et olla nähtav, pead õppima nägema. AS Äripäev, 2019.

Grant, Adam. Originaalsus. Kuidas teisitimõtlejad maailma edasi viivad. AS Äripäev, 2017.

Harris, Russ. Enesekindluse lõhe. Hirmust vabadusse. AS Äripäev, 2017.

Hofstede, Jan Gert; Pedersen, B. Paul; Hofstede, Geert. Kultuuri uurides. OÜ Väike Vanker, 2004.

Horstman, Mark. Tõhus juht. AS Äripäev, 2017.

Lewis D. Richard. Kultuuridevahelised erinevused. Kuidas edukalt ületada kultuuribarjääre. TEA Kirjastus, 2003.

Liivamägi, Kristjan; Talpsepp, Tõnn; Vaarmets, Tarvo. Rahaedu põhimõtted. Kuidas haarata kontroll oma rahaasjade üle ja saavutada rahaline vabadus. Rahaedu OÜ, 2020.

McCord, Patty. JÕUD. Kuidas luua vabadusest ja vastutusest kantud töökultuuri. AS Äripäev, 2019.

Rosling, Hans; Rosling, Ola; Rosling Rönnlund, Anna. Faktitäius. Kirjastus Tänapäev, 2018.

Thiel, Peter; Masters, Blake. Nullist üheni. Märkmed idufirmade kohta ehk kuidas ehitada tulevikku. AS Äripäev, 2015.

Zhuo, Julie. Juhiks saamine. Mida teha siis, kui kõik vaatavad sinu poole. AS Äripäev, 2020.

Jaan Aru raamat on selles nimekirjas esimene tähestiku järjekorra tõttu, aga tegelikult ta peabki ka sisu poolest siin esimene olema. Miks, sellest saab lugeda juba minu uuest raamatust - vihjeks vaid, et mida rohkem me õpime ja loeme, seda suurem võimalus on, et me ettevõtjatena õnnestume. 

Praegu on käsikiri keeletoimetuses ja Hege on ilmselt juba hakanud ka pilte joonistama. Me Hegega suhtleme vaid kirjalikult, nii et ootangi praegu, millal ta mulle FBs või meilis märku annab, et esimesed pildid valmis. Kui ma kunagi Hegega koostööd alustasin, siis üritasin talle muudkui helistada, aga ei saanud kunagi kätte. Kui siis kord tema sõbrannalt küsisin, et kas ta teab, kus Hege on, et miks ta telefonile ei vasta, siis sain teada, et Hegele ei meeldi telefonis rääkida :) Ma ehmatasin sellest alguses ikka väga ära, sest mõtlesin, kuidas me nüüd seda koostööd siis teeme, kui ma teda isegi telefoni teel kätte ei saa. Aga siis hakkas ikkagi kõik sujuma ja ma harjusin sellega ära ning hiljem olen aru saanud, milline õnn see tegelikult oli, et suhtlesime lapikoja kavandeid kooskõlastades vaid kirjalikult. Sest kui tekib mingi arusaamatus ja asja on vaid suuliselt arutatud, siis ei suuda pärast enam keegi vaidlusi lahendada, kuna mälus asjad muutuvad ja lõpuks ei tea keegi, kes mida ütles või kes vea tegi. Tegelikult olin ma ju varemgi sellega harjunud, et eelistan kirjalikku suhtlust, sest olen nii palju aastaid teinud kaugtööd ja on hea, kui kõigest, mis tööd puudutab, on kirjalik ajalugu alles. Nii ongi aastatepikkune distantsilt töötamine mulle õpetanud, et e-kirjad on kindlaim viis inimesteni jõuda. Pealegi on inimesed ju väga hõivatud tänapäeval, nii et kunagi ei tea, millisel hetkel oma kõnega teise ellu sisse lõikad. Näh, kuhu ma nüüd jälle oma jutuga jõudsin - ma laskun täna pidevalt mingitesse heietustesse :) 

Ühesõnaga - hoian oma postkastidel silma peal ja ootan raamatu pilte. Käes on jälle üks ilus eluperiood, sest just see aeg, mis jääb käsikirja valmimise ja raamatu ilmumise vahele, see ootuse aeg, see on kõige mõnusam :)

Sügis liigub omasoodu, pildistasin eile lauda seinal olevaid metsviinapuid, mis ka juba tasapisi hakkavad värvi näitama.


Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: